Meestele mõeldud kosmeetika on üha levimas ja võib tunduda, et «mehiseid» mehi jääb üha vähemaks. Näiteks hiljuti tulid ka Tom Ford ja Marc Jabobs välja meestele mõeldud meigikollektsioonidega.
Kas «mehiseid» mehi jääb üha vähemaks?
21. juuni 2013, 15:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides läbi viidud uurimus, milles osales 1000 meest, leidis, et 54 protsenti nende riikide meestest kasutavad regulaarselt nahahooldustooteid. Näiteks kasutavad mehed niisutavat kreemi ja silmaümbruskreemi, kirjutab Daily Mail.
Uurimuse läbiviija Anna Mack sõnab, et kui varem oli maskuliinsus midagi selgelt defineeritavat, siis tänapäeval see enam nii pole. «Soolised piirid on hägustumas ning ka meeste endi jaoks on mehisuse mõiste saanud teise tähenduse,» selgitab ta.
Uurimuse järgi kasutavad 33 protsenti meestest karvaeemaldustooteid, üheksa protsenti jumestuskreemi, 11 protsenti pruunistavaid tooteid ning kümme protsenti peitepulka.
Mehed armastavad ka kosmeetikasalonge: 29 protsenti Suurbritannia ja Ameerika meestest käivad maniküüris, 24 protsenti näohoolduses ning 13 protsenti kulme vahatamas.
Eelmisel aastal kulutasid Ameerika tarbijad rohkem kui viis miljardit dollarit meestele mõeldud ilutoodetele. Aastal 1997 kulutati sellistele toodetele vaid 2,4 miljardit dollarit.
Meeste suurenenud huvi ilutoodete ja –protseduuride vastu näitab ka see, et populaarsed on meeste iluteemalised blogid nagu Manface ja Skin Care for Men ning üha rohkemad kosmeetikafirmade tulevad välja vaid meestele mõeldud toodetega.
Ka raha kulutavad mehed riietele ja kosmeetikale pea sama palju kui naised: kui aastal 2012 kulutas keskmine naine moodsatele riietele ja kosmeetikale aastas 3800 dollarit, siis keskmine mees kulutas 2760 dollarit ehk kuus umbes vaid 80 dollarit vähem.
Uurimuse kohaselt on mehed kosmeetikat hakanud nii tähtsaks pidama selle tõttu, et nad tunnevad ühiskonna survet end «ilustada».