Kas mehed on suuremad valetajad kui naised?

Kerti Kulper
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Küsimus pole selles, kas mehed valetavad rohkem, osavamalt või on vähem usaldusväärsed kui naised. Ei, küsimus on hoopis selles, mille kohta valetatakse, sest on kindlaks tehtud, et meeste ja naiste valed on erinevad, kirjutab töökohas aset leidvat mitteverbaalset suhtlust analüüsiv Carol Kinsey Goman portaalis Forbes.

Kui mehed valetavad, siis nende eesmärgiks on sageli midagi suuremaks rääkida - olgu selleks nende pikkus, pangakontol olev rahasumma või seksuaalpartnerite arv. Nii tutvumiskuulutustes kui ka näost näkku suhtlemisel kipuvad mehed paisutama numbreid, kui jutt on palgast, pikkusest või sellest, mitu voodikaaslast neil on olnud.

Naised, aga, kasutavad valesid selleks, et teatud asju väiksemaks teha - nad teesklevad, et on oma tegelikust vanusest nooremad, kaaluvad vähem ning neil on olnud vähem seksuaalpartnereid.

Töökohas valetavad ja vassivad nii mehed kui naised - kelgitakse, teeseldakse, eiratakse, levitatakse kuulujutte, valeinfot või varjatakse ebameeldivaid või ebaeetilisi tegusid. Valetatakse selleks, et mitte vastutada, et suurendada staatust ja võimu, et «kaitsta» teisi negatiivse maiguga tõe eest, et töökohta säilitada jne. Valetatakse, sest ei taheta surve all töötada ning - nagu seda märkis üks kontoritöötaja - «inimestel puudub julgus, et ülemusele otse öelda, et üks või teine ülesanne pole tehtav».

Enamik valesid, mida me elu jooksul räägime, on sellised, mis meile kasu toovad. Näiteks töövestlusel liialdame oma tööalaseid saavutusi, et meid palgataks. Mõned valed on aga mõeldud selleks, et teised kasu saaks. Näiteks kolleeg, kes teeb närvilisele kaastöötajale komplimendi, teeb seda selleks, et teine inimene maha rahuneks. Ja mõned valed on segu kahest. Näiteks võib tööandja kahele tööotsijale öelda, et toetab neid mõlemaid, et nende enesetunnet tõsta, kuid samas tahab ta olla ka «võitjate poolel» hoolimata sellest, kumb kandidaat tööle palgatakse.

Uuringutega ei ole tõestatud, et naised ja mehed valetaks erinevas koguses. Kõigest üks uuring on suutnud kinnitust leida, et mehed valetavad rahalise kasu eesmärgil naistest oluliselt rohkem. Ometi on kindel see, et mehed ja naised valetavad erinevalt. Töökohas räägivad mehed rohkem enesekeskseid valesid. Seda teevad ka naised, kuid naised valetavad rohkem selleks, et teised sellest kasu saaks.

Naised kipuvad ka tihemini positiivseid tundeid teesklema, mis on üheks põhjuseks, miks naised ka rohkem naeratavad. Naeratamine võib küll olla võimas ja positiivne mitteverbaalne eneseväljendusviis, kuid naised peaksid siiski meeles pidama, et liialdatud või ebasobiv naeratamine võib olla segadusseajav või petlik.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuna mehed kipuvad rohkem liialdama, siis neid võib tõepoolest pidada «suuremateks» valetajateks. Aga pidage meeles, et siinkohal kehtib sama tarkusetera, mis ka paljudes teistes eluvaldkondades: suurus pole oluline!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles