USAs hakatakse uurima kohvi kogust erinevates näksides ja energiajookides, sest ametnikud on mures ühe suurema kofeiini sisalduse pärast ühe rohkemates toodetes. Kas tänapäeva maailm on sellest ergutist liiga suures sõltuvuses?
Kohvisõltuvus: kas kofeiini tarbimine on ületanud normaalsuse piiri?
29. mai 2013, 09:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BBC Magazine kirjutab, et kohv on maailma kõige populaarsem «psühholoogiline erguti» ning näiteks USAs tarbivad seda iga päev lausa 90 protsenti täiskasvanutest. Paljude jaoks oleks päev ilma kohvita täiesti mõeldamatu!
Kuid hiljuti on USAs – Coca-Cola, Starbucksi ja lugematute energiajookide kodumaal – hakatud kahtlema, kas kofeiini lisamine nii paljude erinevate toiduainete nagu näiteks vahvlite, päevalilleseemnete ja kummikommide hulka on ikka õigustatud.
Kohvi sisaldus erinevates toiduainetes on hämmastav: näiteks sisaldab üks Wrigleyse nätsupaki lehekene sama palju kofeiini kui pool tassi kohvi. Nii tarbivad enese teadmata suurtes kogustes kofeiini ka need, kes kohvi ei joo.
USA toidu- ja ravimiameti avalduse kohaselt on muret tekitav kofeiini sisaldumine ühe rohkemates toodetes.
Eriti hoolikalt uurib amet energiajookide kofeiinisisaldust. Energiajoogid kujutavad endas juba inimestele tervisele ka otsest ohtu: 2011. aastal vajasid energiajookide tarbimise tagajärjel Ameerikas erakorralist arstiabi rohkem kui 20 000 inimest.
Ometi väidab energiajookide tööstus, et nende tooted on ohutud ja puuduvad piisavad tõendid nende toodete kahjulikkuse kohta.
Kofeiini kohta käivad uurimused ongi väga vastuolulised: John Hopkinsi ülikooli teadlased leidsid, et kofeiinist võõrutamise nähtude hulka kuuluvad näiteks väsimus, peavalud, keskendumisraskused, lihasvalu ja iiveldus. Hiljutine Harvardi ülikooli uurimus aga leidis, et «kohvijoomine ei põhjusta ühtegi tõsist terviseprobleemi» ning et kuni kuus tassi kohvi päevas ei ole ühegi surmapõhjusega seotud.
Lisaks leiavad mitmed uurimused, et kofeiinil on ka mõned positiivsed omadused. Näiteks on seda seostatud eesnäärme- ja rinnavähi riski vähendamisega. Samuti seostab üks hiljutine uurimus kohvi joomist teise tüübi diabeedi riski vähendamisega.
Tänu vastakatele arvamustele ongi USA toidu- ja ravimiameti eesmärgiks teha kindlaks tervist mittekahjustav kofeiinitarbimise tase.
«Kõige hullem ongi, et paljud inimesed lihtsalt ei teagi kui palju kofeiini nad päevas tarbivad,» ütleb George Washingtoni ülikooli professor Lynn Goldman. Niiviisi võivad nad teadmatult endale tekitada probleeme unepuuduse, seedehäirete ja kõrge vererõhuga.
Eriti keeruline on olukord aga vanemate jaoks, kes ei suuda kontrollida, mida lapsed nende teadmata söövad või joovad.
Kõige rohkem kofeiini tarbivad aga meie naabrid soomlased: keskmine täiskasvanu tarbib Soomes seda ergutit iga päev 400 mg, mis on võrdne nelja või viie tassi kohviga.
Soome toiduohutusameti ametnik Sanna Kiuru sõnab, et tema arvates ei tarbi soomlased kohvi liiga palju ja õnneks on tarbijateks suures osas täiskasvanud, mitte lapsed. Ometi paneb ka soomlasi muretsema aga kofeiinikoguste suurenemine kõiksuguste teiste toitude koostises. Muret teevad ka energiajoogid. Positiivne on aga, et Soomes peavad kõrge kofeiinisisaldusega energiajookide pudelitel olevad hoiatavad sildid – ettevaatusabinõu, mis aastast 2014 on kohustuslik ka kõigis teistes Euroopa Liidu riikides.
Kohvi suur populaarsus tuleneb sellest, et see aitab inimestel päevaga rohkem ära teha. Kohvi erineb teistest meelemürkidest – nagu rahustina kasutatav alkohol ja mõnuainete kasutatav kanep – selle poolest, et see on kui vahend tootlikkuse suurendamiseks. Kohvi võib võrrelda Peruu ja Boliivia talupoegade näritavate kokalehtedega, mis annavad neile lisaenergiat.
Seega tarbivad inimesed kohvi kaudselt selleks, et teenida rohkem raha. Nii pole imestada, et kohvi tarbimine suurenes Euroopas hüppeliselt just tööstusrevolutsiooni algusaegadel kui hakati tähtsustama suurt tootlikkust.
Ka paljud ajaloo suurkujud on tuntud oma erakordse kohvitarbimise poolest. Näiteks jõi Prantsuse kirjanik Honoré de Balzac väidetavalt lausa uskumatud 50 tassi kohvi päevas. Hiljutistest suurkujudest tarbis Robbie Williams väidete kohaselt päevas 36 topeltespressot ja 20 purki energiajooki Red Bull.
Ajaloost võib leida ka püüdeid proovida vähendad kofeiini sisaldavate toodete tootmist. Näiteks kaebas Ameerika valitsus juba 1911. aastal Coca-Cola kohtusse, väites, et jook on tervisele kahjulik, kuid piisavate tõendite puudumisel on firma siiani elus ning selle populaarsus üha kasvamas.
Kofeiini sisaldust toidus ja joogis ongi kõige keerulisem reguleerida põhjusel, et see mõjub inimestele nii erinevalt. Inimeste erinev füsioloogia ja ainevahetus on põhjuseks, miks on pea võimatu määrata «turvalist» päevast kofeiini kogust.
Seega on kohvijoojatel kõige tähtsam ise endale ettekirjutisi teha – ajapikku tekib arusaam kui palju kohvi (või energiajooki) on päevas paras.
Hoopis keeruline on lugu aga teiste kofeiini sisaldavate toiduainetega, mida süües või juues me isegi ei mõtle, et ka nii kofeiini tarbime.