Viis müüti naiste ja seksi kohta, mida ikka veel usutakse

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Naise seksuaaliha kohta liigub ringi väga erinevaid jutte. Kui väärarvamusi on nii palju, ei tasu imestada, et naised tunnevad end oma tunnete väljendamisel liiga kammitsetult.

Seksuaalteadlane Kristen Mark pani portaalis Huffington Post kirja viis naiste seksuaalsusega seotud müüti, et asjas selgust tuua.

Müüt: naistel on madalam seksuaalsoov kui meestel.

Ei! Uuringud on näidanud, et mehed ja naised võivad olla sama suure tõenäosusega suhtes pooleks, kel on teisest väiksem seksuaalsoov. Kristen Mark on sellele järeldusele jõudnud suisa kolme uurimistöö käigus, rääkimata teiste teadlaste uuringutest.

Müüt: seksuaalreaktsioon tähendab iha, erutust ja seejärel orgasmi.

Iha ei pea olema enne erutust. Enamasti õpetatakse koolis terviseõpetuse või perekonnaõpetuse tunnis (kui üldse) Masters & Johnsoni põhimõtte järgi, et seksuaalne reaktsioon on lineaarne ja sinna hulka ei arvestata seksuaaliha. See lõpeb orgasmiga, millele järgneb lahendus. Naistel ei pruugi viimast olla - tänu sellele tekib mitme orgasmi saamise võimalus. Seksuaalterapeut Helen Singer Kaplan lisas nimetatud mudelile ka iha, kuid ta jättis mudeli lineaarseks, nii et iha eelneb erutusele. Rosemary Basson on mudelit veelgi täiustanud, seksuaaliha võib tekkida igas vahekorra staadiumis. See on naiste kogemusele juba palju lähedasem arusaam. Mõnikord ei pruugi suguühte ajal iha kuidagi tunda olla, kuid see võib tekkida, kui partner teeb midagi, mis naisele mõjub. Seksuaaliha ei pea tekkima esimesena ja sul pole midagi viga, kui seda ei tekigi.

Müüt: 43 protsendil naistest on seksuaalhäireid.

Jätkuvalt viidatakse palju 1999. aastal avaldatud Laumanni ja tema kolleegide uurimusele, mille järgi on 43 protsendil naistest seksuaalhäireid. Tegelikult on see ebatäpne. See uurimus põhines jah/ei vastustel ning osalistelt küsiti, kas nad on kogenud viimase aasta jooksul kahe kuu vältel midagi seitsmest etteantud probleemist. Nii kui keegi küsitlusele vastanud naistest pani kuhugi «jah», kuulus ta nende 43 protsendi hulka. Küsimustik ei selgitanud välja probleemi põhjust ega tagamaid, kuigi küsimused olid seotud näiteks seksuaaliha languse, vahekorraga seotud ärevustunde ja tupekuivusega. Sellist tüüpi «häireid» võivad esile kutsuda mitmed teised probleemid (tervis, suhteprobleemid, kultuurilised iseärasused jm). Me ei tea tegelikult, kui palju esineb seksuaalhäireid, sest tekib küsimus, mis on üldse seksuaalhäire?

Müüt: suure seksuaalihaga naised on anomaalia.

Jocelyn Wentland avaldas hiljuti uuringu «väga seksuaalsetest naistest». 932 osalisega online-küsitlusest järeldas ta, et 52 protsenti vastanutest on «väga seksuaalsed». Kuigi seksuaaliha otseselt ei mõõdetud, võib siit järeldada, et kõrge seksuaalsooviga naisi on palju rohkem kui me võime arvata.

Müüt: seksuaaliha poolest on naised meestest tohutult erinevad.

Kristen Mark on naiste seksuaalsust uurides endalegi üllatuseks leidnud, et nii naiste kui meeste seksuaalsus on nõnda mitmekülgne ja inimeste puhul erinev, et meeste ja naiste omavahelisest võrdlusest ei tule midagi välja. Eeldatakse, et mehed ja naised on väga erinevad, kuid sellele keskendumine ei tee kaht sugupoolt omavahel lähedasemaks, pigem vastupidi. Seksuaaliha varieerumine oleneb Marki kogemuste põhjal palju rohkem suhteprobleemidest kui soolisest erinevusest.

Naiste (ja ka meeste) seksuaalsus pole sugugi lihtne. See on keerukas pusle, mille tükikesi teadlased jätkuvalt kokku üritavad sobitada. Negatiivse alatooniga linnalegendid ei tule kellelegi abiks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles