Kui teist tüüpi diabeet oleks nakkushaigus, mis kandub ühelt inimeselt teisele, siis võiks öelda, et tegemist on ülemaailmse epideemiaga. Selle keerulise haigusega on kimpus üha enam inimesi ning haigestunute arv suureneb iga aastaga.
Teist tüüpi diabeet on ennetatav epideemia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on hetkel ligi 70 000 diabeetikut, kuid Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel elavad ligi pooled suhkruhaiged ilma diagnoosita – ehk siis haigete arv on oluliselt suurem. Nende numbrite taga seisvad probleemid on samuti murettekitavad.
Diabeet kahjustab nii väikseid kui suuri veresooni, põhjustades erinevaid tõsiseid tüsistusi nagu silmakahjustust, mis võib lõppeda pimedaks jäämisega. Samuti neerukahjustust, jalgade närvidekahjustust, veresoonte ahenemist ja isegi südamelihasinfarkti. Samuti võib diabeet kaasa tuua südamepuudulikkust, insulti ning jalgade gangreeni.
Tänapäeva meditsiin on väga kõrgel tasemel, kuid alati ei saa vaid sellele lootma jääda. Selleks et hoida tervist, ei tohiks patsiendid alahinnata iseenda suurt rolli. Oleme vastutavad selle eest, mis meie organismiga toimub ning oleme ise võimelised saavutama paremat elukvaliteeti.
Lihtsaid meetodeid diabeediriski vähendamiseks
Hea uudis seisneb selles, et teist tüüpi diabeeti haigestumise riski on võimalik vähendada, kui võtta kasutusele need lihtsad meetodid: hoia kehakaal kontrolli all, ole füüsiliselt aktiivsem, söö tervislikult ja tasakaalustatult ning ära suitseta.
KAOTA ÜLEKAAL
Üks olulisemaid diabeedi riskifaktoreid ongi ülekaal. Vaatamata faktile, et diabeedi teket soodustab ka pärilikkus, on võimalik liigsete kilode vabanemise ja eluviiside muutmisega suhkruhaigust vältida või vähemalt edasi lükata. Ülekaalulisus suurendab tõenäosust haigestuda teist tüüpi diabeeti ligi seitse korda. Kusjuures rasvunutel on ligi 20-40 korda suurenenud tõenäosus haigestuda diabeeti. Kaotades 7-10 protsenti oma kehakaalust väheneb diabeedirisk ligi poole võrra.
OLE KEHALISELT AKTIIVSEM
Samuti soodustab teist tüüpi diabeetivähene liikumine. Tänapäeva istuv eluviis on muutnud inimesed passiivsemaks ning energiat kulutatakse tunduvalt vähem kui varem. Igapäevased tegevused ei nõua enam suurt liikumist ning seepärast tuleks füüsilisele tegevusele suuremat tähelepanu pöörata. Suurem füüsiline koormus parandab lihaste võimet kasutada insuliini ja omastada glükoosi. See aga omakorda vähendab insuliini tootvate rakkude koormust.
See ei tähenda aga, et oleks vaja rassida tunde jõusaalis. Uuringud on näidanud, et piisab ka vaid igapäevasest 30-minutilisest kiires tempos kõndimisest, et vähendada märgatavalt diabeediriski.
SÖÖ TARGALT
Diabeedi teke ja võimalik süvenemine on ühel või teisel moel seotud toitumisega. Toitumisharjumused on enamasti pärit lapsepõlvest ja harjumuspärastest traditsioonidest. See tähendab, et hilisemas eas on oma harjumusi väga keeruline muuta. Siinkohal tuleks kaaluda varianti rakendada tasakaalustatud toitumist kogu perele, sest ühiselt on kergem muutusi ellu viia.
Oskus koostada tasakaalustatud menüüd eeldab teadmisi sellest, millistest toitainetest koosneb toit ja milleks midagi vaja on. Toidusedeli koostamisel on mõistlik järgida, et see sisaldaks rohkesti mineraalainete- ja vitamiiniderohkeid ja samas kalorivaeseid köögivilju. Igapäevaselt tuleb tarbida ka liha- ja piimatooteid, mis sisaldavad valku. Söömisel on soovitatav järgida taldrikureeglit. Pool taldrikust peaksid moodustama köögiviljad, ühel neljandikul peaks paiknema lahja liha või kala (soovitatavalt valge kala või kana) ja ühel neljandikul süsivesikuid sisaldav toit (kartul, riis, tatar jne.).
Diabeedi ennetamiseks tasub eelistada täisteratooteid ning vältida töödeldud süsivesikuid (saiad, pirukad, koogid). Samuti välistage magusad joogid (limonaad, Coca Cola jne), mille headeks alternatiivideks on vesi ja naturaalsed mahlad.
Tervisliku toitumise juures on oluline kinni pidada regulaarsetest söögikordadest, samuti tuleks süüa aeglaselt ning tarbida palju vett.
LÕPETA SUITSETAMINE
Diabeet on ka üks haigus pikast nimekirjast, mis on otseselt seotud suitsetamisega. Suitsetajaid ähvardab diabeeti haigestumine enam kui mittesuitsetajaid.
Selleks, et mitte haigestuda diabeeti, on vaja motivatsiooni, püsivust ja teadmisi, et tulla toime võimalike terviseprobleemidega. Tervislik eluviis on see, mille poole tuleks püüelda, et tagada tervisemurede- ning sealhulgas diabeedivaba elu.
Lisainfo: www.diabeet.ee