Naine24 lugejamängu teemaks oli seekord truudusetus. Selle kirja autor valis endale auhinnaks Avoni Luxe jumestuskreemi.
Lugeja kirjutab: olen õnnelik, et mees mind pettis
25. aprill 2013, 09:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma olen väga rahul ja lausa õnnelik, et mu mees mind pettis. Tundub imelik? Lugege ja öelge, mis te arvate!
Olime koos elanud paar aastat kui mees otsustas Soome tööle minna. Seal ikka parem palk, tulevikus hea pension jne. Elu temaga oli nagu sõit Ameerika mägedel - kord olin üliõnnelik, siis aga mõtlesin, et miks ma temaga üldse koos elan. Talle meeldis sõpradega ringi hulkuda ja sageli juua. Mõtlesin, et no hea küll, ta on mees, las käib. Pärast pidu tulevad ju kained päevad. Olin kannatlik. Tema Soome suundumine tegi mind kurvaks, kuid ka rahustas. Ta hakkab ju kodus käima nii sageli kui saab ja raha on meil ometigi vaja.
Algul käiski ta kodus iga paari nädala tagant. Käisin ka ise paar korda tal külas, kõik tundus ilus ja tore. Siis aga hakkas ta käima üha harvem, vabandades, et firmal on rahalised raskused, et keegi on haige või et tähtaeg kukub ja objekt on vaja lõpetada. Ikka sagedamini kuulsin telefonist lauset: «Ei saagi seekord jälle tulla, ehk järgmisel nädalavahetusel!»
Järgmisel nädalavahetusel oli aga sama jutt: «Kohe kuidagi ei õnnestu, lubasin ennast juba asendajaks.» «Tulen siis ise sulle külla?» pakkusin välja. «Ei, no mis sa hakkad raha raiskama, ma tulen järgmisel nädalavahetusel!»
Muutusin murelikuks. Ühel õhtul telefonis temaga vesteldes kuulsin ta kõrvalt justkui köhatust. Kui küsisin, et mis see oli, väitis ta, et midagi pole olnud. «Aga oli ju, keegi köhis ja see oli naisterahva köhatus. Sul on keegi seal kõrval?»
«Ah mis, sa kujutad seda ette, mul on ainult padi siin kõrval,» ajas ta häma. «Huvitav, mis ajast nüüd padjad köhima on hakanud? Räägi, palun, kes sul seal on?» ei andnud ma järgi. Tema aga otsustas järjekindlalt valetada ja väitis, et on üksi.
Helistasin ta sõbrale ja palusin, et too kõik ära räägiks, ju ta teab midagi. Sõber aga ütles, et ma peaksin ise sinna sõitma ja asjad selgeks tegema. Plaanisingi minna, sest süda aimas halba.
Siis aga sain kõne soome keelt kõnelevalt naisterahvalt, kes kõik ausalt üles tunnistas ja rääkis ka oma pulmaplaanidest minu mehega. Esmalt lõin rivist välja, et mis ma nüüd siis pihta hakkan, aga siis rahunesin ja üritasin juhtunus midagi positiivset leida.
Elasin edasi, vastasin jaatavalt ühele toredale meestuttavale, kes mind ammu juba välja oli kutsunud ja kellele ma iga kord «ei» ütlesin. Teadsin tema tunnetest minu vastu. Soovist oma elu mitte keeruliseks ajada, olin sunnitud tema kutsed tagasi lükkama - mul oli ju endal «hea ja truu» mees.
Nüüd aga muutus kõik, enam ei olnud mul põhjust keeldumiseks. Veetsime teineteise seltsis ilusti aega, võtsime ette palju põnevat. Temast on nüüdseks saanud mulle parim mees, keda tahta oleks osanud. Hoolitsev, hell, viisakas, sõbralik, tähelepanelik, üliarmas sõber, mees, armuke - kõik ühes. Olen õnnelik!
Aitäh eksile, kes mu elu nii ilusaks muutis!