Lugeja kirjutab: mehe truudusetus tekitas minus kohutavat usaldamatust ja armukadedust

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Naine24 lugejamängu teemaks oli seekord truudusetus. Selle kirja autor valis endale auhinnaks AvoniRevitafresh tehnoloogiaga energiat andva 14 päeva hoolduskomplekti.

Otsustasin teile oma loo rääkida. Ma isegi ei tea täpselt miks, kuid ilmselt sellepärast, et seda koormat ja valu on raske enda sees hoida. See närib mind iga päev.

Olime mehega koos elanud veidi üle kahe aasta. Ma olin õnnelik ja tundus, et ka tema oli. Olgugi, et meil oli aeg-ajalt tülisid. Kõigil ju on. Tülid olid üldiselt ikkagi armukadeduse pärast, sest kui mehega tutvusin, siis oli ta suhtes. Ta küll rääkis, et tema ja tolle naise suhe on läbi.

Jah, ma ronisin suhtes mehega voodisse ja mul olid ka süümepiinad, kuid nende suhe oli lõppemas. Ma tean küll, et see ei ole õigustus, kuid õige pea nende suhe saigi läbi. Kohe astus ta ka suhtesse minuga ning kuu pärast eelmisest elukaaslasest lahkuminekut kolisime meie kokku.

Kõik oli ilus ja tore, kuid mind siiski näris see seletamatu «miski» - kartsin meeletult, et ta petab ka mind, kui ta eelmist naistki pettis. Sellest saidki meie tülid alguse. Kui olime koos elanud umbes pool aastat, sain ma teada, et tal on ühes suhtlusportaalis kasutajakonto. Tegin sellest draama, kuigi tema ütles, et see on tal olnud juba mitu aastat. Hiljem avastasin, et ta oli selle konto kustutanud ja olin õnnelik, tundsin siirast rõõmu.

Kui olime koos elanud natukene üle kahe aasta, näris mind taaskord miski - tundsin, et midagi on valesti. Tegin endale sinna portaali kasutaja ja leidsin minu mehe kirjeldusele vastava konto. Ühe korra jäi tal suitsetama minnes arvuti lahti ja nägin ajaloost, et ta oli käinud seal portaalis. Korraldasin stseeni, et miks ta seal käis. Tema ütles, et niisama, lihtsalt vaatas ja tal ei ole seal kasutajat. Siis viskasin talle selle kasutaja ette ja ikka ta valetas.

Kuna naised on paremad uurijad kui FBI, siis sain sama kasutajanimega Hoti sisse ja tuligi välja, et see oli tema kasutaja. Kui sain õigele kontole sisse, sain teada, et ta pettiski mind. See oli vaid ühe naisega ja üks kord, kuigi kohtus rohkematega. Tervest mu kehast käis meeletu valu läbi. Seda ei saa isegi kirjeldada.

Rääkisime sellel teemal, ta ütles, et tal ei olnud hea. Too hetk ta lihtsalt tundis, et ei taha enam minuga koos olla ja et tõukasin teda oma käitumisega eemale. Petmisest sain teada umbes kuu pärast petmist. Ta käitus juba teisiti.

Ma tean, et mina oma nuhkimise ja armukadetsemisega tõukasin teda endast eemale, kuid vaid mina ei ole selles süüdi. Suhtes on alati kaks poolt. Ma olin segaduses ja ei teadnud enam, mida ma tegema peaksin. Mõistus karjus, et mine minema, aga süda käskis jääda, kuigi mul oli nii-nii valus. Pole elu sees midagi valusamat kogenud.

Läksin paariks nädalaks kodust eemale, pidin lihtsalt eemale saama. Me olime ka kihlatud ja isegi pulmakuupäev oli paigas - selleni oli veidi üle kahe kuu. Kui olin olnud mõne päeva eemal, võttis ta minuga ühendust, et ta ikkagi tahab minuga abielluda, kas ma tahaksin ka. Ma olin nõus, sest armastasin teda siiski nii meeletult palju ja mõistsin mingil määral tema teguviisi. Uskusin, et saame sellest üle.

Nüüdseks oleme abielus olnud pool aastat, kuid endiselt on meil tülid, sest enam ei usalda ma teda absoluutselt. Ta on mulle korduvalt öelnud, et abielu on talle püha, tema jaoks on see ta esimene ja viimane abielu ja ta ei tee mulle enam iial nii. Kuid siiski, nii raske ja valus on.

Praegu käin juba kolmandat kuud psühholoogi juures, sest tunnen, et kui ma sellest üle ei saa, siis meie abielu ei kesta enam kuigi kaua. Lahku minna ma ei soovi, sest me oleme juba palju koos läbi elanud ning siiski sooviks oma ülejäänud elu temaga veeta. Plaanis on ka lapsed.

Ma ei tea küll kuidas, aga sellega õpib elama. Usaldama ei hakka ma teda ilmselt kunagi, aga ma pean oma pea vähemalt nii selgeks saama, et ma ei mõtleks sellele pidevalt ning ei hõõruks seda talle nina alla, sest muidu kordub see ilmselt uuesti. Ta küll lubab, et on surmani vaid minuga, kuid siiski ei saa siin elus ju mitte milleski 100 protsenti kindel olla, kas pole? Katsun elada vaid hetkes ning vaadata, mis tulevik toob.

Lõpetuseks ma ütlen vaid seda, et omad vitsad peksavad - mina ju olin samuti armuke ja mitte vaid üks kord, see kestis kauem.

Naised ja mehed, palun mõelge, mida te oma ligimesele teete, mõelge hästi järgi mida teie teguviis endaga kaasa tuua võib ja kui paljud seetõttu haiget saavad. Arvate, et see ei tule välja? Tuleb, varem või hiljem, aga tuleb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles