Figuurisõbrad valisid täna aasta parimaks kaalulangetajaks Moonika Lustuse, kel õnnestus 14 nädalaga kaotada 16 kilo. Kõige raskem oli naise sõnul esimene nädal, kui ta läks õhtuti tühja kõhuga magama.
Aasta figuurisõber Moonika: esimesel nädalal mõtlesin, et suren nälga
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
19. aprill 2013, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaalu hakkas Moonika langetama päevapealt. «Just nimelt, et oleks nagu tule ära kustutanud ja siis uue elu jaoks põlema pannud,» meenutas ta tänasel auhinnatseremoonial Kamahouse stuudios oma salenemistee algust. «Eelmisel õhtul tegime sõbrannaga pidulikult hästi rasvase seaprae, sest ma pidin sellega ju päevapealt hüvasti jätma. Otsustasin, et ma pean kaalust alla saama ja ma pean seda tegema täpselt niimoodi nagu programm ette näeb.»
Kui Moonika Figuurijälgijatega liitus, sai ta kohe oma mentorilt Liana Vahtralt nii palju motivatsiooni juurde, et esialgu oli see talle isegi ehmatav. Talle tundus kummaline, et võõras inimene võib nõnda mõjuda ja võtab tema kaalulanguse oma hingeasjaks.
«Pärast grupi lõppu istusin sealsamas parklas autosse ja tegin omale nimekirja asjadest, mida ma ostma pean,» meenutas Moonika. «Läksin poodi, ostsin kaalu ja ostsin kõik toiduained valmis. Siis läksin koju ja hakkasin näpuga järge ajama. Aega kulus selleks kõvasti üle poole päeva! Samas oli mul tohutult hea meel, et ma ei istunud enam niisama, mul oli tegevust.»
Esialgu oli tal süsteemi mõistmisega raskusi. Tundus, et sööma peab jube palju erinevaid toiduaineid, aga toidupäevik oli millegipärast väga väike. Kuna vajalik info ei mahtunud sinna ära, võttis ta suure paberi ja värvilised pliiatsid ning hakkas toidupüramiidi värvide järgi endale märkmeid tegema. «Hakkasin endale igapäevaselt menüüd valmis tegema, ma teen seda siiamaani. Mitte sellepärast, et ma ei oskaks, vaid see on harjumus ja mulle väga meeldib seda teha. Kui ma lähen poodi, siis ma ei tee enam uitoste.»
Trenniks kõndimine
Lisaks hakkas Moonika kõndimas käima. «Esimene nädal aega kõndisin ma umbes viis kilomeetrit. See oli raske ja paha - minu jaoks lausa vastik,» tunnistas ta. «Mul oli kõht esimesel nädalal tohutult tühi. Ma mõtlesin, et ma suren nälga! Läksin tühja kõhuga magama.»
Kodus kuulas kogu pere pealt, kuidas Moonika Figuurisõpru kirub – tahavad ju teda raha eest näljutada. «Samal hetkel juhtus külas olema mu vanaema, kes kuulas mu juttu, vangutas pead ja ütles: «Lapsekene, sa vingud selle pärast, et sul on kõht tühi. Mõtle selle peale, mida meie Siberis läbi elasime!» Need laused saadavad mind siiamaani.»
Mõne aja pärast võttis Moonika appi ka kepid ja hakkas kõndima 12 kilomeetrit päevas. Nüüdseks on kõndimisest saanud oluline osa naise elust ja kui ta ei saa hommikul kohe liikuma, tunneb end halvasti.
«Loomulikult on mulle väga suureks toeks olnud kogu minu perekond,» kiitis Moonika. «Mul on kolm tütart, vanem neist 12-aastane, kes võttis kohe-kohe kolmeseks saavad kaksikud enda hoole alla ja lasi minul kõndima minna.»
Eriliselt tänas aasta figuurisõber oma meest, kes toetas teda väga palju ja leidis nipi, kuidas naist motiveerida. «Tema seadis mulle ette nii suure motivatsiooni, et mul oleks olnud häbi, kui ma oleks jätnud selle asja pooleli,» sõnas Moonika ja avaldas, et mees lubas talle kinkida uue auto ja reisi.