Mida teha, kui väikelaps ei taha süüa?

Väikelapsele on piim kui toit. Kui seda juua liiga palju, pole isu süüa teisi toitusid ning vajalikest toitainetest jääb laps seega ilma. Foto: SCANPIX

Tallinna Lastehaigla lastearst-endokrinoloogi doktor Ülle Einbergi sõnul tekib väikelapsel isutus tavaliselt siis, kui teda on valesti toidetud. Kasvupidurdus olla ka mõne haiguse tunnuseks, kuid kui laps on terve, saab õigete juhiste järgi käitudes lapse toitumise korda.

Kui meie emadele õpetati, et lapsele tuleb süüa anda alles siis, kui ta näljast karjub, siis tänapäeval võib kohata ka soovitusi, et lapsele peaks süüa andma iga hetk, kui ta selleks märku annab. Einberg ei pea ka seda päris õigeks, sest lapse seedesüsteem vajab tõrgeteta toimimiseks toidukordade vahel puhkust. «Nad peavad sööma tihti, viis kuni kuus korda päevas, aga toidukordade vahel ei tohiks lisapalu enam anda,» märkis arst.

Uue toiduga kohaneb laps kõige paremini teisel eluaastal. «Kolmandal eluaastal on tore see, et laps tahab väga palju matkida ja jäljendab täiskasvanuid. See on hea aeg õpetamaks lapsele lauakombeid ja ka seda, et enne sööki tuleb käsi pesta. Lapsevanemad saavad oma käitumisega õigeid harjumusi ette näidata,» sõnas arst ja rõhutas, et laps matkib ka seda, kui vanemad midagi valesti teevad.

«Isutus on väikelaste seas väga sage probleem, mille pärast on ka minu poole palju pöördutud,» tõdes Einberg. «Kui me hakkame analüüsima, et mis selle põhjuseks võib olla, siis tuleb tavaliselt välja, et laps saab kas liiga palju mahla (tihti antakse mahlajooke lapsele ka öösel, nii et hommikuks ei ole tal kõht veel tühjaks läinud) või siis antakse toidukordade vahepeal kommi ja küpsist, mis isu ära rikub.» Lisaks on suureks probleemiks arsti sõnul liigne piima joomine, mille tulemusel ei taha laps enam aedvilju ja liha süüa.

Eraldi tõi endokrinoloog väikelaste isutuse põhjustajana välja psühholoogilised probleemid. Enamasti tahab laps toidust keeldumise abil saada lihtsalt vanema tähelepanu. Sellisel juhul ei tohiks lapse peale häält tõsta ega sundida teda sööma - söök ei ole karistus ega premeerimisvahend. Einbergi selgutusel on söödud toidukogusest olulisem on see, et lapse enesetunne on hea ja tema kaal ning kasv edenevad.

Soovitusi isutuse vähendamiseks

•         Kindlatest söögikordadest kinnipidamine.

•         Toidukordade vahepeal ei tohi anda lapsele maiustusi ega mahla. Vahepalaks sobivad puu-ja köögiviljalõigud või leivakäär.

•         Piima ja piimatoodete päevane kogus 1-3-aastasele lapsele on 500-600 ml (kuni 3 klaasi).

•         Mahla vajab imik kuni 100 ml ja väikelaps 200 ml päevas.

•         Lapsel on oma söögikoht, toidunõud.

•         Pakkuge lapsele mitmekesist toitu.

•         Kui laps sööb koguseliselt vähe, lisage sellele teelusikatäis võid, toiduõli, hapukoort või rõõska koort.

•         Last ei tohi sundida taldrikut tühjaks sööma (mitte karistada ega premeerida), toidukord ei kesta tavaliselt üle poole tunni.

•         Janu kustutamiseks on parim puhas vesi.

•         Värskes õhus viibimine suurendab söögiisu.