Uuring: hea muusika mõjub ajule nagu seks
18. aprill 2013, 16:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue uuringuga tõestati, et meeldiva muusika kuulamine on sama hea kui seks. Muusikat nautides reageerib aju sellele samamoodi nagu ka maitsva roa või kirgliku armatsemise peale.
Leiti, et piirkond ajus, mis reageerib naudingule, muutus aktiivseks siis, kui inimene kuulis muusikapala esimest korda. Mida rohkem kuulaja nautis seda, mida ta kuulas, seda tugevamalt reageeris nucleus accumbens. Seda piirkonda juhib dopamiin, mis soodustab iha teket, vahendab The Telegraph.
Uuringu läbi viinud McGilli ülikooli teadlased seostasid nimetatud ajuaktiivsuse sooviga muusikat osta. 60 katses osalejat kuulasid muusikat, mida nad varem kuulnud ei olnud. Samal ajal jälgiti nende ajuprotsesse fMRI tehnoloogia abil ning nad andsid teada, kui palju nad oleksid nõus kuuldud lugude eest maksma.
«Kui inimesed kuulavad mingit muusikalist pala, mida nad varem kuulnud ei ole, siis saab aju reageerimise järgi usaldusväärselt ja järjepidevalt ennustada, kas inimesele see meeldib ja kas ta oleks nõus seda ka ostma,» sõnas doktor Valorie Salimpoor. «Muusika teeb emotsionaalselt nii võimsaks ootustele vastamine. Aktiivsus ajupiirkonnas nucleus accumbens reedab, kas ootustele vastati või mitte. Meie uuring näitas, et mida suurem aktiivsus selles ajupiirkonnas muusika kuulamise ajal oli, seda rohkem olid inimesed valmis raha kulutama.»
Nucleus accumbens on seotud ka selle ajupiirkonnaga, mis salvestab infot helide ja muusika kohta, mis meile kõrvu hakkab. Mida meeldivam muusikaline pala oli, seda enam need piirkonnad omavahel suhtlesid.
Selgus, et aju hindab muusika väärtust samuti domamiini ringluse kaudu, mis juhib lisaks selliseid ellujäämiseks vajalikke tegevusi nagu söömine ja seks. Mõned neist ajupiirkondadest, mis selle arenenud kognitiivse protsessiga seotud on, on iseloomulikud vaid inimestele.
Doktor Robert Zatorre sõnul on see väga huvitav, sest muusika koosneb helide jadast, mis eraldi võetuna ei omaks erilist väärtust, kuid kokkupanduna moodustuvad mustrid, mis mõjuvad inimesele kui preemia. «Tänu sellele, et aju oskab neid mustreid kokku panna, tekib ootus ja emotsioon, siis saame kogeda muusikat kui esteetilist või intellektuaalset preemiat,» selgitas ta.
Doktor Salimpoor lisas, et iga osalise ajuaktiivsus oli samasugune, kui nad kuulasid muusikat, mille eest hiljem maksid, et see endale osta. Seda olenemata sellest, et kõik osalised ostsid erinevat muusikat. «Need tulemused aitavad mõista, miks inimestele meeldib erinev muusika – muusikamaitse kujuneb selle põhjal, milliseid helisid inimene varem on kuulnud. Lisaks on talletatud helimallid seotud emotsionaalsete assotsatsioonidega.»
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Science.