Õed ja vennad – sõbrad või vaenlased, õnn või koorem?

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õdede Mirenne-Marie ja Catherine tülid saavad sageli alguse uhkustamisest.
Õdede Mirenne-Marie ja Catherine tülid saavad sageli alguse uhkustamisest. Foto: Toomas Huik

Pole vist olemas õdesid-vendi, kes lapsena ei oleks kunagi omavahel kakelnud. Vahel väljendusid tülid kerges nöökimises, vahel läksid aga lausa vereni välja. Enamik õdedest-vendadest saab täiskasvanuna väga hästi läbi ja siis meenutatakse lapsepõlves peetud lahinguid heatahtliku muige või lausa nostalgiaga, et olid alles ajad.

«Ma vihkan teda!» teatab teismeline tüdruk vastuseks vanemate küsimusele, miks ta kogu aeg endast kuus aastat nooremat õde kiusab. Asi on läinud nii kaugele, et tüdrukuid ei saa enam üldse kokku lasta, kui ei taha kuulda kisa ja nuttu. Üksteist näpistatakse, tõugatakse ja lüüakse vahetpidamata.

«Mu noorem õde on korralik ja õpib hästi, kuid on väga, väga ülbe. Kuidas talle selgeks teha, et ego võiks vähendada? Noorem vend on igavene pätt, ta suitsetab ja joob, mentidega on tegemist. Kuidas talle selgeks teha, et nii ei lähe? Vanem vend kogu aeg laiskleb, istub netis, kuulab musa, kodus mitte midagi ei liiguta. Mida peaks tegema, et ta ka ema vahepeal aitaks?» Need rasked küsimused esitas foorumis lapsemure.ee üks teismeline neiu.

Värvikad mälestused

Tuntud ujuja Martti Aljand rääkis Arterile antud intervjuus, kuidas ta kunagi oma õe Triinu kallal ninja-liigutusi harjutas, nii et Triinul hakkas ninast verd jooksma. «Kui nägin, mis Triinul selle peale silmadesse tuli, teadsin, et mul on kööga. Ma ei ole vist elus kunagi niimoodi kartnud! Olin noorem poiss, tema vanem tüdruk, aga ta võttis minust kinni, tõstis mu üles ja lennutas vastu ahju! Väikesed lapsed ju ei hoia ennast tagasi. Lastel on ikka nii, et alguses on lõbus, mängid-mängid ja järsku saab keegi tegelikult haiget, siis tuleb see mõrvar välja,» rääkis Martti. Triin sõnas seepeale: «Iga kord sa muudad oma juttu, ükskord oli külmkapp, nüüd ahi.» Ja mõlemad naersid selle jutu peale südamest.

Neid lehekülgi tehes külastasime Jõelähtme vallas Neeme külas elavat Saueaukude peret, kus kasvab neli last, kes üldiselt saavad omavahel hästi läbi. Vanemad lapsed Fred-Richard (15) ja Brigitta (11) elavad omaette tubades, nooremad õed Catherine (4) ja Mirenne-Marie (2) aga üheskoos.

Ema Mirjami sõnul mängivad kaks nooremat enamasti koos ja siis tuleb ette ka tülisid – ikka on vahel vaja mängida just selle nukuga, mis parasjagu õe käes. Nügimised ja tõukamised on tavalised, kuid esineb ka hammustamist. Just nagu ajakirjanikele demonstreerimiseks hammustabki kaheaastane «printsess» enne meie lahkumist kaks aastat vanemat õde nii, et hambajäljed on teise rinnal selgelt näha. Nüüd peab ema muidugi kannatanu sülle võtma ja teda igati lohutama. See hammustamise komme ongi ema hinnangul kõige hullem. Ta usub, et see toodi koju lasteaiast.

Vahel puhkeb tüli sellegi pärast, kes enne emme «oppa» saab. Ka tuleb ette uhkustamist stiilis «Minul on komm, aga sinul ei ole!» või «Mina oskan kassi joonistada, aga sina ei oska!» ja see ajab teise päris kindlasti vihale. Siis peavad vanemad mõneks ajaks lapsed üksteisest lahutama. Nõnda käib möll magamaminekuni välja.

Selles peres on muide tore komme, et enne magama minekut teevad kõik üksteisele musi ja kalli, ükskõik kui väsinud nad ka ei oleks.

Vanimal raskeim koorem

«Lastevahelised suhted saavad alguse teise lapse sünnist. Olin teadlik, et esmasündinu võib hakata ennast tõrjutuna tundma ja püüdsin poissi selleks, mis teda ees ootab, ette valmistada. Tundub, et õnnestus,» räägib Mirjam Brigitta sünnist. Nüüd on just 11-aastane Brigitta see, kes lapsehoidjat mängib – joonistab väikestega ja õpetab neid.

Fredile langeb vanema lapse ja vennana peres kõige suurem vastutuskoorem. «Pean vanemaid aitama ja vahel ka lapsi vaatama. Mulle ei meeldi, kui nad suvalisel ajal suure lärmiga uksest sisse marsivad ja mind segama hakkavad,» kurdab ta. Seetõttu keerab poiss vahel ukse lukku, aga siis tuleb jälle tükk aega kannatada välja uksele prõmmimist. «Me vahel koputame ja taome tema uksele ja siis jookseme kiiresti ära,» tunnistab Catherine. Brigittaga, kes on nüüd 11, oli Fredil ka varem arusaamatusi – põhiliselt asjade võtmise pärast, aga kui Fred 11 sai, siis suhted paranesid ja nüüd saavad nad väga hästi läbi. Kokkuvõttes arvab aga poiss, et neli last on peres paljuvõitu, aitaks kahest küll.

Ema Mirjam on ise pärit viielapselisest perest. Kuna kõik olid tüdrukud, siis on ta endale kogu aeg venda igatsenud. Isa Margusel on kaks aastat vanem õde, kellega oli suurem pahandus siis, kui vend õe mängupesumasina ära lammutas, et näha, mis seal sees on. «Meil käis omavahel selline äri, et mina andsin oma kommid õele ja sain temalt mingi joogi vastu,» meenutab mees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles