Kirglikud suudlused ja musid parandavad tervist ning tervendavad organismi laialdaselt, sest käivitavad suure hulga biokeemilisi reaktsioone.
Miks tasub suudelda?
3. aprill 2013, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervenemise eesmärgil on vaja suudelda ikka üht ja sama inimest, kas elukaaslast, last, sugulast või head tuttavat. Tasuks ka meeles pidada, et suudlusega antakse edasi umbes 300 erinevat tüüpi bakterit, millest 95 protsenti on ohutud, vahendab alkeemia.ee.
Suudlused tekitavad alati mõnutunde, sest kutsuvad esile mälus olevad meeldivad aistingud söömisest või koguni lapsepõlve mõnutunne imemisest. Mõnutunne aga maandab stressi, aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi ja tervenemisprotsessi. Laps, kes saab vähe musisid, jõuab arusaamisele, et teda ei väärtustata, tema enesehinnang on madal ning tal võivad tekkida psühholoogilised kompleksid.
Huultes on kõikjal palju närvilõpmeid - huulte puudutamine stimuleerib parasümpaatilist närvisüsteemi. Selle tulemusena hakkab maanduma stress ja käivitub organismi organite ja süsteemide taastumine, tervendamine, funktsioneerimise normaliseerimine. Huuled on sadu kordi tundlikumad, kui näpuotsad. Kui väike laps topib suhu igasuguseid asju, siis ta lihtsalt tahab neid paremini huulte abil uurida.
Suudlemisel toimub sülje kaudu bakterite ja antikehade vahetamine. Inimesel on keskmiselt kuni 20 protsenti baktereid alati individuaalsed. Kui üks partneritest on äsja läbipõdenud gripi, siis teine partner saab vastava immuunsuse. Suudlus on sellele inimesele nagu gripivastane vaktsineerimine.
Suudlus tugevdab immuunsüsteemi. Regulaarselt suudlevad või musitavad inimesed käivad arstide juures tunduvalt harvemini.
Suudlused toimivad samalaadselt kui hüpped langevarjuga, kiire sõit hobusega või püstolist laskmine. Suudlemine tõstab oluliselt inimese füüsilise ja ka ajutegevuse aktiivsust tänu adrenaliini eritusele.
Suudlus on alati suurepärane «psühholoogiline kiirabivahend», et kõrvaldada ootamatult tekkinud pinged, lõpetada tekkinud konfliktid jne. 40 protsendil regulaarselt suudlevate paaride püsisuhted/abielud ei lagune.
Suudlused on head «treenerid»: tugevdavad ja sagendavad südamelööke, kiirendavad hingamist, parandavad vereringlust, stimuleerivad puhastamisprotsesse, suurendavad vereringlust ajus ja sellega tema parema varustuse hapnikuga. Kiireneb mõtlemine, tähelepanu kontsentreerimine ja paraneb mälu. Suudlused vähendavad ohtu haigestuda südameveresoonte haigustesse, kaitsevad infarkti eest.
Suudlused kutsuvad esile hormoonide endorfiinide erituse, millised tõstavad alati tuju ja annavad positiivse suhtumise terveks päevaks. Inimesel tekib kooskõla sisemise ja välise maailma vahel. Hommikused suudlused tõstavad töövõimekust, toovad perre rohkem tulu ja parandavad tervist. Suudlusega tekitatavad endorfiinid toimivad kuni 200 korda tugevamalt kui morfiin. Nende tõttu tekib andunud suudluse puhul mõnus peapööritus. Suudlus on võimeline leevendama ja kõrvaldama valusid, sh peavalu ja isegi migreeni. Mitte ilmaasjata ei küsi ema lapselt, kus tal valutab ja seejärel musitab seda kohta.
Suudlejad on alati optimistid, kindlad oma võimetes, saavutavad kiiremini edu.
Suudlemine treenib umbes kolmekümmet näolihast. Igapäevased suudlused siluvad nahka ja tõstavad selle elastsust, kortsud kaovad, toimub isegi noorenemine. Praktika näitab, et suudlused toimivad efektiivsemalt kui kosmeetilised näomaskid.
Suudluse ajal eralduvad fermendid, mis takistavad kolesterooli tõusmist veres.
Suudlused parandavad ainevahetust ja vähendavat ülekaalulisust ning noorendavad organismi 5 aasta võrra. Korralikult suudelnud inimene elab keskmisel 15 aastat kauem (üks suudlus pikendab elu ühe minuti võrra). Suudlused maandavad pingeid, on võimelised kõrvaldama depressiooni, lõpetama luksumist, alandavad vererõhku, regulaarselt suudlevatel inimestel väheneb allergilisus.