Vanaema: tänaval tulevad vastu oranžides maskides naised, kes meenutavad kloune

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silmatorkav meik
Silmatorkav meik Foto: Olga Venediktova

Tänapäeva noored naised on harjunud sellega, et kõik ilutooted on olemas poeriiulil. Juuste jaoks on tuhandeid erinevaid hooldusvahendeid ja küünelakid on olemas kõikides toonides. Pole vaja vaeva näha ja ise midagi leiutada, kirjutab Iluguru. Varem hinnati aga rohkem loomulikku ilu ja vanematel daamidel on raske mõista, miks neiud end liiga paksult meigivad.

Ühel päeval, kui olin peegli ees jälle nina puuderdamas, kuulsin selja taga ema ohkamas, et küll tänapäeva noored neiud on ikka rumalad, et ennast selle keemiaga kokku mökerdavad. «Ma ei saa aru, miks noored ja kaunid tütarlapsed tahavad välja näha nagu Lady Gagad,» ohkas ta. Kui nemad veel noored olid, hinnati loomulikku ilu ja keegi ei matnud ennast sellise meigikihi alla nagu tänapäeval. Selleks, et välja uurida, kas see ka tegelikult tõele vastab, küsisin meie emadelt ja vanaemadelt, milliseid ilutooteid ja ilunippe kasutasid nemad, kui olid 20-aastased.

Vanaemadel võttis meenutamine omajagu aega, sest pole lihtne minna mälestustes tagasi 40 aastat. Memmedelt sain palju noomida sellepärast, et tänapäeva noored neiud hakkavad ennast liiga varakult meikima ja tahavad juba teismelistena välja näha vanemad, kui nad seda tegelikult on. Nende arvates tuleks ikka mõelda ka sellele, millised me 50-aastaselt välja näeme.Üks vanem proua ütles, et tänaval jalutades tulevad talle vastu oranžides maskides inimesed, kes meenutavad kloune. Tüdrukud näevad sellise meigikihi all välja palju vanemad. Liiga palju meiki ei ole kedagi kunagi nooremaks teinud.

Linda (61): «Minu parim ilunipp oli vesi ja seep. Pesin ennast tavalise seebiga ja nahk oli pehme ja ilus. Eks poodides leidus üht-teist, aga mind see kraam kunagi eriti ei huvitanud, poisid jooksid ilma selletagi järel. Vahel harva kasutasin huulepulka ja värvisin ripsmeid. Mina arvan, et kui meil oleks olnud tollal poed paksult ilutooteid täis, oleksime ka meie neid kasutanud. Mina saan noortest neidudest väga hästi aru, tänapäeval on ju konkurents suur ja kõik tahavad meeste silmis ihaldusväärsemad ja kaunimad välja näha. Täiesti loomulik, et tuleb kasutada abivahendeid, et silma paista ja massist eristuda.»

Signe (62): «Meie ajal polnud poed sellist pudi-padi täis nagu nüüd, moodsal ajal. Meie ajal oli tähtis see, mis on inimese sees, mitte ainult väline ilu. Tänapäeva noored mõtlevad liiga palju oma välimusele. Ilmas on palju tähtsamaid asju, kui oma aja kulutamine ilutoodetega jändamisele. Mina isiklikult pooldan seda ilu, mis õhkub inimese seest. Soe ja siiras naeratus annab naisele kauni jume, ja seda täiesti tasuta.»

Viive (63): «Mina ei kasutanud küll mingeid abivahendeid, et kaunim välja paista. See tundub lausa sohitegemisena. Eks naised ikka tahavad meeste silmis kaunimad välja näha, aga meestel on ju raske puudrikihi alt naist üles leida. Mina usun tegelikult, et meestele meeldivad täiesti tavalise välimusega naised, kes ei näe välja nagu krohvipotid.»

Emade vastustesoli tunda hästi varjatud kadedust. Paistis, et nad oleksid nagu natukene solvunud selle peale, et nende ajal ei olnud poodides sellist valikut nagu nüüd.

Leila (51): «Mina mäletan, et meie ajal polnud selliseid toretsevaid potsikuid poes müügil. Valik ei võtnud silme eest kirjuks nagu praegu poodi sisse astudes. Mina isiklikult ilutooteid ei kasutanud. Olin 20-aastaselt juba kahe lapse ema ja mul polnud aega peegli ees istuda. Kasutasin nõgesešampooni ja kulme värvisin kulmuvärviga. Pidulikematel üritustel värvisin ka huuli. Mäletan, et keskkoolis me ennast värvida ei tohtinud, see oli keelatud. Inetu on vaadata, kuidas noored tüdrukud ennast värviga üle võõpavad ja ise arvavad, et mida rohkem, seda uhkem. Mina olin maalaps ja meil värviti ennast vähe. Mul ei ole õrna aimugi sellest, milliseid ilutooteid linnalapsed kasutasid, kindlasti oli neil lihtsam ilutoodetele ligi pääseda, kui meil, maalastel.»

Maarika (49): «Mina kasutasin Orto näokreemi ja puudrit. Mulle väga meeldisid männioksašampoon ja takjašampoon. Juustele tegin paar korda kuus munamaske ja pesin neid ka õllega. Kasutan seda nippi ka praegu, sest õlu sisaldab B1 vitamiini ja muudab juuksed läikivaks. Nägu turgutasin kurginäoveega. Pidulikuma sündmuse puhul kasutasin ka kulmuvärvi ja ripsmetušši. Ma olen rõõmus, et meie ajal polnud nii suurt ilutoodete valikut nagu nüüd, sest ma arvan, et ka meie põlvkond poleks sellistele kiusatustele suutnud vastu panna. Kui üks juba eeskuju näitab, ei jää teistel muud üle, kui ajaga kaasas käia.»

Signe (49): «Kui mina olin umbes 20-aastane, siis ma ei kasutanudki ilutooteid. Nägin piisavalt kena välja ja ei tahtnud keemiaga kokku puutuda. Kasutasin ainult kummelikreemi. Mina isiklikult leian, et lihtsuses peitub võlu, pole vaja ennast mürgitada nende kemikaalidega. Tuleks mõelda ka tervisele ja sellele, kuidas nahk pärast sellist lämmatamist välja näeb. Nahale tuleb anda hapnikku, sest ka nahk tahab hingata. Mina pesin keha ja juukseid seebiga, ja arvan, et mu nahk on tänu sellele veel siiani ilus ja pehme.»

Praeguse põlvkonna küsitlemisest selgus, et nende jaoks on meigikott sama vajalik nagu esmaabipakk,sest ilma ripsmetušita kodust väljumine oleks sotsiaalne enesetapp. Kuna ma olen ise 20-aastane, siis võin oma kogemusest öelda, et minuvanused neiud ei julge kodust välja minna, ilma et oleksid eelnevalt ennast natuke tuuninud. Tegelikult käib meikimine üpris kiirelt, sest see on harjumuspärane tegevus ja noored neiud on harjunud kosmeetikaga ümber käima.

Avelin (21): «Kuna mul on akne, siis kasutan üht nahalahust, mida määrin iga päev näonahale, ilma selleta eriti olla ei saa. Kui nahk tundub liiga kuiv, määrin niisutavat kreemi ka. Vahel kasutan tumedate silmaaluste jaoks valgustpeegeldavat pliiatsit.Kasutan spetsiaalset õhukestele juustele mõeldud šampooni, mis teeb juuksed pehmeks, aga palsamit ma ei kasuta. Vahel teen niisutavaid juuksemaske. Kui föönitan või sirgendan, siis lasen juustesse kuumusekaitset, et juuksestruktuuri mitte nii palju kahjustada. Üsna mitu korda päevas harjan juukseid, pidi olema kasulik juuksekasvule. Naha hoolduseks kasutan mõnikord tavalist oliiviõli. Kasutan palju koduseid tooteid, näiteks eile tegin vaarikamoosi näomaski ja tulemuseks oli siidine, pehme ja ilus näonahk. Juustele olen teinud sibulamaski, et nad kiiremini kasvaksid. Paar korda olen kandnud juustesse ka kanget kohvi, see jätab juustele mõnusa lõhna. Mulle meeldibki erinevaid asju katsetada ja köögis leiduvatest asjadest on väga lahe endale erinevaid hooldusvahendeid kokku segada. Nüüd hiljuti avastasin enda jaoks mineraalmeigi, mis laseb näonahal hingata ja ei ummista poore.»

Mari (20): «Minu kapp on täis kümneid erinevaid ilutooteid, millest ma pooli ei kasuta. Igapäevaselt kasutan neist toodetest puudrit, ripsmetušši, põsepuna ning silmapliiatsit. Kodust välja minnes on alati kaasas huuleläige. Juukseid hooldan spetsiaalsete maskidega. Varem kasutasin iga päev juuksesirgendajat, sest juuksed kippusid lokki minema, aga hiljuti käisin keratiinihoolduses ja juuksed püsivad nüüd ise sirgetena. Naha eest hoolitsen niisutava kreemiga ja kasutan ka erinevaid nahakoorijaid. Poodides on müügil igasuguseid lõhnavaid kehakreeme, kui ühest lõhnast ära tüdinen, võtan kohe teise kasutusele. Muidu käin poodides ja kolan niisama iluosakondades, kui jääb midagi huvitavat silma, siis ostan kohe ära ja katsetan.»

Marleen (20): «Seda on isegi piinlik tunnistada, aga kasutan oma vanuse kohta liiga palju meiki. Enne, kui välja lähen, kasutan kolme erinevat puudrit. Üks on siis aluskreem ja peale kannan jumestuskreemi ja puudrit. Siis veel põsepuna ja kindlast ka huulepulka või huulepalsamit. Ripsmetušita mina isiklikult välja minna ei julge, tunnen, et oleksin siis nagu paljas. Tean, et see kõlab tobedalt, aga ma tunnen siis ennast ebakindlalt. Kui ema sõbrannad on mind kodus ilma ripsmetušita näinud, siis küsitakse alati, et kas ma olen haige või midagi. Juukseid pesen iga päev, kasutan šampooni ja palsamit. Korra nädalas kasutan ka poest ostetud juuksemaski. Peale selle kasutan ka juukseseerumit, mis hoiab ära juukseotste lõhenemise. Naha hoolduseks kasutan meresoola, see aitab nahka puhastada ja eemaldab surnud rakud. Teeb naha väga siidiseks ja pehmeks.»

Kokkuvõtteks võib öelda, et vanaemade kosmeetikakotis võidutses seep, ja selle eest tuleb neile loomulikult sügav kummardus teha, sest nägu näha, vajame meie kui kolmas põlvkond ellujäämiseks palju rohkem igasugust nodi kui eelnevad generatsioonid. Emade vastustest võime välja lugeda hoolikalt peidetud moraali, aga mis parata, emad jäävad ikka emadeks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles