Internet koos selles peituvate meedia- ja suhtlusvõimalustega pole iseenesest hea ega halb, kuid võib ka probleeme tekitada, teavad tohtrid.
Liigne arvutikasutamine võib rikkuda tervise
16. märts 2013, 16:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku psühhiaater ja arst-õppejõud Madis Parksepp ütleb, et liigne arvuti ees istumine võib põhjustada terviseprobleeme. Mõned neist, nagu silmade kuivus, peavalud, seljavalud, lihaspinged jt, on seotud arvuti või inimese asendi füüsilise mõjuga. Psüühilistest probleemidest võib aga liigne arvutis tegutsemine tekitada unehäireid, ärevusprobleeme, meeleoluhäireid, sotsiaalset eraldumist jmt.
Äärmuslikel juhtudel omandab liigne internetis viibimine arvutisõltuvuse mõõtmed, mis väljendub kontrolli alt väljunud arvutikasutuses ning mis mõjutab negatiivselt inimese suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust. Nagu teisedki sõltuvused, nii võib ka arvutisõltuvus tugevalt kahjustada inimese sotsiaalseid suhteid, halvendada nende toimetulekut tööl või õppeedukust, põhjustada majanduslikku toimetulematust või ka isiksuse muutust.
Parksepa sõnul puutuvad psühhiaatrid liigsest arvutikasutusest tingitud probleemidega kokku pea iga päev. Need ilmnevad õpiraskuste, meeleoluprobleemide või teiste muredega koos. Liigne arvutikasutus pole pelgalt noorukite või noorte täiskasvanute probleem, vaid võib puudutada nii äsja kooliikka jõudnud kui juba üsna auväärses eas inimesi.
«Oleme kokku puutunud äärmiselt tõsiste juhtumitega, kus internetikasutus on muutunud niivõrd intensiivseks, et kõik muu ümbritsev – sealhulgas regulaarne söömine, enesehügieen ja igasugune mittevirtuaalne suhtlemine – justkui ununeb,» räägib tohter.
Nagu sõltuvushäiretega ikka, on tee nende kontrolli alla saamiseks keeruline ja aeganõudev nii hädalisele endale kui ka lähedastele. Sõltuvust tuleks pigem ära hoida, oluline on märgata võimalikke ohumärke (ülemäärane hõivatus arvutist, õpiraskused, muude tegevuste ja muu suhtluse tagaplaanile jäämine jmt).