Rein Kilk: netisuhtlusega on oluliselt vähenenud meie eraeluline privaatsus

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Kilk
Rein Kilk Foto: PM / Scanpix

Ettevõtja Rein Kilk on arvamusel, et internetisuhtluse suureks plussiks on see, et kirjalik suhtlemine inimeste vahel toimub sisuliselt reaalajas ja üle ilma. Miinuseks on väljakujunemata reeglid ja selgelt teadvustamata ohud, mis kaasnevad näiteks anonüümse või pahatahtliku partneriga.

Netisuhtlus on sama kaalukas kui mistahes muu inimestevaheline kommunikatsioon. Ebalust võib tekitada see, et inimkonna kogu pika ajaloo jooksul on netisuhtlus uhiuus ja ootamatult tekkinud sidevahend. Ja kogu inimkond on võtnud selle käigupealt aktiivsesse kasutusse.

Pluss on see, et kirjalik suhtlemine inimeste vahel toimub praegu sisuliselt reaalajas ja üle ilma. Pole vahet, kus maailma otsas partner asub, kiri jõuab kõrvalmajja või Hiina Guangdongi provintsis asuva sõbrani samal viivul. Miinuseks on väljakujunemata reeglid ja selgelt teadvustamata ohud, mis kaasnevad näiteks anonüümse või pahatahtliku partneriga.

Olen mõtisklenud sellegi üle, et meilisuhtlusega on oluliselt vähenenud meie eraeluline privaatsus. Kui sul on meiliaadress – ja see on ju kõigil olemas –, siis jõuab saadetud teade kindlasti sinuni. Ja sa pead arvestama, et vastamata jätmist võidakse tõlgendada vastusena.

Internetis arendavad suhteid kõik, kooliõpilastest maailma vägevateni välja. Alles paar kuud tagasi lahvatas suur skandaal USA luure keskagentuuri CIA endise juhi David Petraeuse ning tema elulookirjutaja, üsna kõrges auastmes reservohvitseri Paula Broadwelli netisuhtluse ümber. Uurimise käigus paljastas FBI lisaks 20 000 – 30 000 lehekülge «ebasobivaid» e-kirju, mida olid vahetanud ka USA ja NATO vägede juhataja Afganistanis kindral John R. Allen ning Florida koduperenaine Jill Kelley.

Pange tähele: need dramaatilised armastuskirjad oleksid jäänud igavesti saladuseks, kui poleks olnud USA riigisaladuste riivet ja eriteenistus poleks hakanud asja uurima.

Muide, arvan, et just isiklikku laadi tekstid on telefonidest ja e-postkastidest altid kaduma ning tulevikus pole uurijatel selle aastatuhande alguse armastuskirju kusagilt võtta – kui need pole just fikseeritud seoses mõne kriminaalasja või vähemasti suurema skandaaliga. Mina küll ei arva, et keegi peaks hankima tänapäeval armastuskirja kirjutamiseks sulepea, tindi ja paberi ning margiga ümbriku.

Iga lugeja võib meenutada oma elust kiindumusi, mida väljendasite tekstidena. Aga kui paljud teist on saatnud või millal saite ise viimati paberil lõhnastatud armastuskirja? Üsna kindel, et mitte viimase kümmekonna aasta jooksul.

Muidugi võimaldab väga hõlbus ja tihti anonüümne suhtlemisviis ka kerget või mängulist suhtumist saadetud tekstidesse, konstrueeritakse partneri jaoks väljamõeldud rolle ja identiteete. Kollasesse ajakirjandusse lekib pidevalt kuulsate jalgpallurite, popmuusikute ja avaliku elu tegelaste intiimset elektroonilist kirjavahetust. Kes lekitajatest soovib feimi ehk tuntust, kes lihtsalt raha välja pressida. Intiimset laadi tekste avalikustades on võimalik hõlpsasti isegi poliitilisi kriise esile kutsuda.

Endine Soome välisminister Ilkka Kanerva, kes oli ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esimees, saatis ametitelefonilt paarsada intiimset elektroonilist teadet striptiisitar Johannale. Puhkes meediatorm ning sellega oli väga võimekaks peetud ja kaua poliitikas olnud mehe karjäär läbi.

Miskipärast ollakse arvamusel, et netisuhtlus on pigem virtuaalne ja kujutluslik. Tegelikult soovime ju tekstidega reaalsust muuta või siis muutumist takistada. Niisiis sooritame pidevalt olukordi muutvaid kõnetegusid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles