Kui tervislik on punane vein?

Vein. Foto: Reuters / Scanpix

Vananemist uurivad bioloogid on viimase kümne aasta jooksul keskendunud sirtuiinidele – need on valgud, millel usutakse olevat keha kaitsev toime. Viinamarjakestades leiduv resveratrool peaks suurendama ühe sellise valgu - SIRT1 - aktiivsust ja turgutama raku jõujaamadena töötavaid mitokondreid.

Resveratrooli tarvitavad laborihiired on vastupidavamad, ei tüsene ning püsivad kaua nooruslikud. Sama on näidatud pärmide, ümarusside ja putukatega, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Samas kahtlevad paljud uurijad SIR-valkude eluiga pikendavas toimes. Lisaks seatakse kahtluse alla resveratrooli ja SIRT1 vaheline seos, mille avastas kümmekond aastat tagasi Harvardi ülikooli geneeetik David Sinclair.

Põhjus on selles, et laboris märgistati SIRT1 molekulid nii, et aktiivsuse suurenemisel hakkasid need helendama. Looduse sellist reaktsiooni ei esine.

Kummaliselt kombel ei tulnud ükski katse ilma helendava märgiseta välja. See pani paljud biokeemikud uskuma, et resveratrooli võime SIRT1-valku tööle panna on laboris tekkinud nähtus, mida looduses ei esine.

Sinclair otsustas seda kontrollida. Ta kahtlustas, et helendust tekitanud molekulid võisid matkida mingeid aineid, mis on rakus loomulikult olemas. Selgus, et üks aminohape – trüptofaan - oli varasemates katsetes kasutatud molekulidele väga sarnane.

Kui Sinclair asendas selle aine trüptofaanijäägiga hakkas resveratrool jälle SIR1-valku aktiveerima. Uurija sõnul lubab tulemus arvata, et resveratrool mõjub otse valgumolekulile.

Lisaks õnnestus Sinclairi uurimisrühmal üles leida SIR1-geeni mutatsioon, mis blokeeris resveratrooli toime täielikult. Tavalistes rakkudes pani resveratrool mitokondrid paremini tööle. Mutantsed rakud olid molekuli toime suhtes täiesti tundetud.

Kriitkud jäävad siiski ettevaatlikuks, sest resveratrool mõjutab lisaks SIR-valgule veel paljusid teisi aineid. Neid mõjusid pole seni uuritud.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.