Tartu maakohtu kohtuniku Andrus Miilaste sõnul on kohtusse jõudvate abielulahutuste põhjused peamiselt kolme sorti: materiaalset laadi põhjused (näiteks ühe poole töötuks jäämine), teineteisest võõrandumine ja lahkukasvamine (töötatakse eri linnades või riikides) või armastuse otsasaamine.
Kui näiteks ollakse väga noorelt abiellunud, siis 30ndates eluaastates võib see suhe paraku karile jõuda ja võivad tekkida ka uued suhted, mis lõhuvad perekonna.
Kohtusse lahutama tulnud paarid käituvad Miilaste sõnul kohtusaalis väga erinevalt. Nad võivad ennast ülal pidada väga soliidselt või käituda ebaviisakalt ja emotsionaalselt. «Abielulahutajate vahel võib esineda ka sellist kiusu, solvumist või minnalaskmist, et teineteisega ei räägitagi. On ka juhtumeid, kui manipuleeritakse lastega, et teisele poolele kätte maksta. Poolte fantaasia lastega suhtlemise korda detailselt reguleerida on piiramatu. Siin ongi kohtu roll panna inimesed omavahel rääkima,» selgitab Miilaste.
Perekond on riigi kaitse all ja kohtu ülesanne on esmalt välja selgitada, kas lahutust soovivate paaride jaoks on suhe tõepoolest pöördumatult lõppenud või mitte. «Minu ja minu kolleegide praktikas on esinenud ka juhtumeid, kus kohus on suutnud lahutama tulnud inimesi uuesti kokku viia. Vahel võib selguda, et näiliselt suured probleemid ei olegi lahendamatud või ei ole omavahel avameelselt räägitud,» nendib kohtunik.
Enamik kohtusse jõudvaid abielulahutusi lõpeb siiski abielu lahutamisega, hagist loobumisi tuleb ette harva. Probleemsed on nn piiriülesed lahutused, kus teine abikaasa on aastaid tagasi lahkunud ja paberil olev suhe vajab kohtus lõpetamist.
Praegu kehtiva perekonnaseaduse varjupoolena toob Miilaste esile, et Eestis puudub kahjuks tõhus tugivõrgustik, mis aitaks lahendada erinevaid pereprobleeme, sh lastega seotud muresid. Tasuta perenõustamist on kahjuks võimalik saada vaid Tallinnas ja Tartus. Ülejäänud omavalitsused sellist tasuta teenust ei paku.
«Sageli unustavad abielulahutajad ära oma kohustused kõige suurema väärtuse, oma laste ees ja on oht, et lapsed jäävad hooletusse,» tõdeb kohtunik. Kui nii juhtub, mõjutab see kindlasti lapsi ja nende käitumist – näiteks peavad õpetajad koolis paari hüperaktiivse tähelepanu vajava korrarikkuja pärast ohverdama kõigile õpilastele mõeldud õpetamise aega.
Perekonnaseadus sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine ja vanemate suutmatus täita oma kohustusi, on tegemist lapse heaolu ohustamisega. Miilaste sõnul on kätte jõudnud aeg, kui kohus sellise teate saamisel hakkab vanemaid välja kutsuma ja võtab tarvitusele meetmed lapse heaolu ohustamise takistamiseks.