Koolipsühholoog Mia Rand jagab häid nõuandeid, kuidas teismelisega hakkama saada.
Üheksa soovitust teismelisega toimetulekuks
21. veebruar 2013, 17:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
• Jäta teismelisele ruumi. Austa tema õigust privaatsusele, ära pinguta üle pideva pärimise, käskimise ja ülemäärase kontrolliga. Noor inimene peab saama harjutada ise otsustamist, ise vastutamist, ise aja planeerimist – nii tekivad kogemused. Täiskasvanulikku käitumist tuleb õppida, katsetada ja selle juures ka vigu teha.
• Sea mõistlikke piire. See, et teismeline mässab ja nõuab õigusi, ei tähenda, et nüüd tuleks talle anda kätte täielik vabadus ja loobuda igasugustest nõuetest – sisemiselt ei ole ta selleks veel valmis. Liigset vabadust tajuvad lapsed sageli vanema huvipuudusena. Pigem tuleks üheskoos arutada, missugused reeglid on vajalikud. Mõlema argumenteeritud nõudmistest on palju lihtsam kinni pidada. Vanema argumendiks ei kõlba kindlasti see, et selline muusika, riietus või plakat seinal ei meeldi ja kõik. Reeglid toimivad siis, kui mõlemad pooled saavad aru, mida head toob kaasa nende täitmine ning mida halba nende eiramine.
• Ole järjekindel. Kokkulepitud reeglite täitmises anna ise eeskuju. Reeglite rikkumise korral arutage koos, mida peaks muutma, et tulevikus selliseid olukordi vältida. Kindlasti ei tohiks kokkuleppeid ühepoolselt või vastavalt tujudele muuta. Perekonna sees peaksid kasvatusnõuded olema kooskõlastatud, et ei tekiks olukorda, kus üks vanematest keelab ja teine lubab – see on lapsele selge sõnum, et tegemist ei ole tema turvalisuse või heaoluga, vaid vanemate võimuvõitlusega. Ka tuleks vältida asjatut ähvardamist. Oma negatiivse emotsiooni väljaelamine ähvarduse kaudu madaldab vanemlikku autoriteeti ja mõjub halvasti suhetele.
• Kannata välja ta paha tuju ja vihahood. Ära vasta hääle tõstmise või jõudemonstratsiooniga, vaid näita eeskuju, kuidas täiskasvanulikult oma tundeid väljendada. Kui laps on rahunenud, rääkige sellest, kuidas end rünnaku alla sattudes tundsid, kuid ära süüdista. Räägi, et elus tulebki aeg-ajalt ette hetki, kus emotsioonid üle pea löövad, ja kuidas sina või mõni teie tuttav sellega toime tuleb, arutage erinevaid variante, kasvõi oma elust ja noorusest.
• Räägi temaga. Leia aega arutada maailmaasju, püüa vältida näägutamist, moraalilugemist. Vaevalt et seda õnnestub teha etteplaneeritud loengu vormis. Parimad jutuajamised on tavaliselt spontaansed ja tekivad kas ühisel autosõidul, trenni tehes või koos mõnda telesaadet vaadates. Kas sa ikka tead, mida arvab sinu laps armastusest, sõprusest, rahast, poliitikast, kunstist? Ole tolerantne tema maitse suhtes, õpi tundma seda, mis on lapsele oluline – vahelduseks veidi teistsugust muusikat, filme või ajakirju mõjub ka lapsevanemale värskendavalt.
• Anna mõista, et armastad teda. Teismeline igatseb lähedust, kuid ei julge seda välja näidata. Trotslik käitumine toob kaasa rahulolematust, manitsusi, etteheiteid nii koolis kui kodus. Soe pilk, tunnustav õlalepatsutus, sõbralik pai on märgid, mis panevad lapse uskuma, et armastad teda ka siis, kui ta on mossis ja tige.
• Paku turvatunnet. Ükskõik, mis on juhtunud, laps peab end kodus tundma alati kaitstult. Ka kõige ebameeldivamat juhtumit on võimalik arutada rahulikult. Murdeealise loomuses on piiride katsetamine. Paku oma abi õige raja leidmisel, ära peleta oma vihase või närvilise olekuga last kodust eemale. Me ei tea, kelle nõuannete või mõju alla satub ta siis.
• Hooli lapse sõpradest. Õpi neid tundma, luba neid kutsuda koju. Sõprade kritiseerimist ja nendest lahutamist tunnetatakse selles vanuses äärmise ebaõiglusena. Kui tegemist on tõepoolest kaaslastega, kelle eluvaated ja kombed sinu väärtushinnangutest väga erinevad, siis selle asemel et keelata suhtlemine, peaksid aitama lapsel näha fakte, et ta saaks ise otsuse teha.
• Säilita positiivsus. Võta lapse murdeiga kui põnevat väljakutset, mis võimaldab proovile panna vanemlikku loovust – tegemist on ju mööduva etapiga elus. Näidates üles head tahet ja usku tulevikku, oled oma teismelisele kahtlemata eeskujuks. Statistika näitab, et kolm neljandikku lastest kasvab üsnagi oma vanemate sarnaseks. Selleks on vaja lihtsalt aega, huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust.