Vastlakuklid moosi ja vahukoorega
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
11. veebruar 2013, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuuli Mathisen õpetab oma ajaveebis Toiduteemal, et pärmitaigna tegemist ei pea kartma. Jäta sinagi sel aastal poekuklid laisematele, võta lapsed kampa ja veeretage üheskoos kausitäis maailma parimaid vastlakukleid!
Kuklite taina põhiretsept on pärit Ida Savi aegumatust raamatust «Saiad. Pirukad. Koogid». Seekord lisasin esimest korda tainale ka riivitud sidrunikoort ja see muutis muidu veidi läägeks kippuva koosluse uskumatult mõnusaks.
Selliste nostalgiaküpsetiste puhul kasutan mina sageli vana head presspärmi ehk seda pärmi, mida saab osta näiteks Prisma piimaletist. Kusjuures tuleb nentida, et aegade jooksul on presspärmi kasutamise tehnoloogia muutunud - kui veel Ida Savi raamatus (nagu ka minu ema õpetuse järgi) tuleb pärm suhkruga vedeldada ja seejärel lisada käesoe vedelik, siis Teeninduskooli küpsetamise tunnis väideti, et otsene kokkupuude suhkruga pärsib pärmirakkude tegevust ja pärmi tuleks seetõttu lahustada soojas vedelikus. Suhkur, või, rasvaine ja muud kerkimist raskendavad ained tuleb lisada pärast eelkergitust, kui pärm on juba «käivitatud». Vaata ka pilte!
Kukliretsepti koostisained
- 2,5 dl käesooja piima
- 30 g pärmi
- 500 g nisujahu (vastab umbes 6 - 7 dl jahule)
- 1 dl suhkrut
- 1 muna
- 75 g võid
- Riivitud sidrunikoort, jahvatatud kardemoni, lusikaotsatäis soola
- Määrimiseks munavalget
Igal juhul muutsin ma uute teadmiste valguses veidi algset retsepti ja panin esmalt eelkerkima 250 ml käesooja piima, milles lahustasin 30 g pärmi ja kuhu segasin juurde 250 g jahu. Suhkru lisasin alles hiljem. Jätsin taina sooja kohta räti alla kerkima umbes 30 minutiks. Kerkis ja kuidas veel!
Eelkerkinud tainale segasin juurde kõik ülejäänud komponendid (tõsta need aegsasti toasooja, et tainast mitte külmkapi külmaga «ehmatada»). Või võid sulatada, kuid jälgi, et liiga kuuma võid tainale ei lisa - kuumus tapab pärmiseened ja siis ei kerki tainas enam üldse. Sõtkusin kõik ained taina sisse ja tainast senikaua, kuni see oli läikiv ja ühtlane mass. Raputasin tainapallile peale veidi jahu ja jätsin kaussi veel rätiga kaetult umbes üheks tunniks kerkima.
Siis vajutasin tainast üleliigse õhu välja, asetasin jahusele tööpinnale, vormisin tainast suure vorsti ja lõikasin parasjagu peopessa mahtuva suurusega tainatükid, millest veeretasin pallikesed. Tainapalle tuleks veeretada veidi jahusel pinnal või käte vahel senikaua, kuni suuremad konarused on kõik ühtlustunud ja tulemuseks on ilus sile tainapallike. Tainapallid tuleks laduda küpsetusplaadile ja lasta seal korra veel õhuliseks kerkida umbes 15-30 minuti jooksul.
Seejärel tuleb need munavalgega üle pintseldada ja pista 200-220 kraadi juurde ahju (võid kasutada pöördõhku) ning küpsetada kuni pealispind on kuldpruun.
Lase veidi jahtuda ja lõika kuklilt mütsike pealt ära. Kui tahad kuklisse eriti ohtralt moosi ja vahukoort peita, siis uurista kukli sisse väike süvend. Sinna lisa paras lusikatäis moosi. Meie eksperimenteerisime pohla-, muraka- ja vaarikatoormoosiga. Esimene ja viimane variant olid võrdselt head, murakas polnud piisavalt hapu.
Sellele saiakogusele oleks vaja vahustada vähemalt 200 g vahukoort, aga kui tahad ikka korralikult vahukooreseid kukleid, siis otsusta pigem suurema koguse kasuks. Vahukoorekuhi moosile lisaks, mütsike kuklile pähe, tuhksuhkruga veel väike viimistlus ja hambad kuklisse!