Väikelapsed ja pisikesed loomad panevad meid heldima. Nad on nii armsad, et söö või ära! Tahaks kallistada ja pai teha, kuni kassipoeg solvunult küünistab või imik nutma hakkab.
Abitud ja armsad olendid tekitavad agressiivseid tundeid
24. jaanuar 2013, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleb tuttav ette? Millegi armsa nägemine tekitab agressiivsust paljudes inimestes ja see on ootamatu kuid täiesti loomulik tunne, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Sellisele järeldusel jõudsid USA Yale´i ülikooli teadlased, kes esitlesid oma uurimust USA sotsiaalpsühholoogide aastakonverentsil.
Psühholoog Rebecca Dyer huvitus teemast siis, kui arutas tudengitega, milliseid reaktsioone tekitavad neis internetis jagatavad nunnud loomafotod. Paljud üliõpilased tunnistasid, et armsa kassipoja või kutsika nägemine tekitab neis tugeva soovi loomakest pigistada.
Senine psühholoogiline uurimistöö näitab vastupidist – väikesi loomi ja lapsi peaksime kohtlema vaid õrnuse ja hoolitsusega. Dyer otsustas eksperimentaalselt uurida, kas agressiivsed tunded on tõelised ja kui paljudel inimestel need tekivad.
Ta värbas sadakond vabatahtlikku, kes vaatasid internetis erinevaid fotosid. Näiteks oli seal armsaid pilte koheva kasukaga kassipoegadest, naljakaid fotosid ülipikkade kõrvadega taksikoertest ja neutraalseid pilte, millel olid tõsise ilmega täiskasvanud loomad.
Osalejad hindasid, kas nad pidasid pilte armsaks või naljakaks. Samuti kirjeldasid nad, milliseid tundeid fotod neis tekitasid.
Tuli välja, et mida nunnum loom, seda raskem oli inimestel end valitseda. Nad soovisid elukat kindlasti katsuda või vaimustusest midagi karjuda. Ka naljakad loomafotod tekitasid selliseid tundeid, kuid oluliselt vähem. Ilmselt pidasid osad katsealused ka humoorikaid pilte armsateks, oletas Dyer.
Uurija soovis olla kindel, et nunnud pildid tekitavad inimestes tõelisi tundeid. Selleks korraldas ta veel ühe eksperimendi ning kutsus 90 vabatahtlikku oma laborisse, kus näitas neile fotosid erinevatest loomadest.
Inimestele öeldi, et katse uurib nende liigutusaktiivsust ja mälu. Kõik osalejad said mullikile ja võisid seda katki prõksutada nii palju kui soovisid.
Need, kes vaatasid seeriat armsatest loomapiltidest, purustasid keskmiselt 120 mulli. Neutraalsete piltide vaatajad tegid katki umbes sada ja naljafotode nägijad 80 mulli.
Armsad loomakesed tekitavad tõesti agressiivsust. Seda on raske selgitada. Dyeri sõnul on võimalik, et suured silmad ja pehme karv tekitavad meis hoolitsusvajaduse. Kuna pilti pole mõtet hellitada ning isegi päriselus ei pruugi me suuta väikest olendit kaitsta, tekitab see pinget. Ärritus omakorda viib agressiivsuseni.
Sama vastandlikkus võib esineda kõikide ülevoolavate tunnete puhul. Ülirõõmus iludusvõistluse või olümpiamängude võitja nutab oma autasu kätte saades. Liiga suur kogus positiivseid emotsioone kurnab meid välja. Seepärast vallanduvad vastakad tunded, mis hoiavad meid tagasi ja aitavad end koguda.