Christopher Steele uuris ajukuvamise abil 36 muusikut, kes kõik olid pillimängu õppinud ligikaudu sama kaua.
Varased muusikaõpingud kannavad head vilja
19. jaanuar 2013, 14:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pooled neist olid muusika õppimist alustanud enne 7. eluaastat, ülejäänud hiljem. Ajukuvamine näitas, et aju poolkerasid ühendav mõhnkeha töötas paremini neil, kes olid alustanud muusikaõpinguid varakult, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Neil, kes läksid muusikakooli hiljem, oli mõhnkeha sidusus umbes samasugune kui mittemuusikutest kontrollrühmal. On teada, et mõhnkeha kooskõlastab neid tegevusi, mis vajavad mõlema käe koostööd.
Steele'i sõnul kinnitasid tulemused seda, mida õpetajad on pikka aega kahtlustanud – varane treening mõjutab aju ning lubab paremini pilli mängida. Umbes seitsmeaastaste laste mõhnkeha on kergesti mõjutatav ja loob hõlpsalt ühendusi teiste ajuosadega.
Steele rõhutas, et varased õpingud aitavad andekal lapsel areneda, kuid ei muuda ebamusikaalset last muusikas andekaks. Hilisemad õpingud aga ei vähenda musitseerimisrõõmu. Heal pillimehel on lisaks täiuslikule mänguoskusele oma stiil ning ta naudib muusika esitamist.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Neuroscience.