Majanduslikult raskel ajal üritavad mõned meist tuleviku tarbeks raha säästa, mõned seevastu hakkavad veel rohkem kulutama. Põhjus peitub lapsepõlves, näitasid USA Minnesota ülikooli psühholoogid.
Kulutada või säästa?
15. jaanuar 2013, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladas Griskevicius oletas, et lapsena kogetud vaesus mõjutab käitumist ja neid valikuid, mida inimene teeb majanduslikult raskete aegade üleelamiseks, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Kitsastes oludes kasvanud soovivad tõenäoliselt kohe oma soove rahuldada. Lahedamates tingimustes sirgunud inimesed peaksid olema võimelised kulutamist piirama ja raha säästma.
Psühholoog tegi katseid vabatahtlike inimestega ning ärgitas pooli katsealuseid mõtlema majanduslangusele. Seejärel lahendasid kõik vabatahtlikud ülesandeid, mis nõudsid riskimist ja impulsiivset otsustamist.
Vaesuses kasvanud hakkasid majanduslangusele mõeldes rohkem riskima. Samuti oli neid kerge ahvatleda luksuskaupadega. Jõukamates kodudes üles kasvanud inimestele ei avaldanud vaesusele mõtlemine sellist mõju.
Lisaks selgus, et kehvast kodust pärinejate uriinis oli rohkem oksüdatiivse stressi markereid. Seega tekitab vaesus kehas muutusi, mis põhjustavad rakukahjustusi.
«Lapsepõlv programmeerib meie elukäigustrateegia. Headel aegadel on sellised käitumisjooned peidus, kuid need avalduvad rasketel perioodidel ja mõjutavad ka füsioloogilisi protsesse,» selgitas Griskevicius.
Psühholoog rõhutas, et ei säästmine ega laristamine pole loomupäraselt hea või halb. Kokkuhoidlikkus on enamasti mõistlik, kuid mõnikord on kasulik olla impulsiivne.
Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science.