Moodi tasub otsida ka raamatupoest

Foto: Toomas Huik

Arter küsis moeinimestelt, mis on nende lemmik moeraamat ja mida nad alanud aastal moesõpradel lugeda-vaadata soovitaks.

Mari Kanasaar
moeloolane
Lemmik: minu raamaturiiulis on aukohal ühe päris vana moeajaloo punased kulunud köited – sakslase Max von Boehni «Die Mode», trükk aastast 1919, alapealkirjaga «Menschen und Moden» (inimesed ja moed). Vägagi tänapäevase lähenemisega moeraamat, mis ei näita pelgalt ilusaid vanu gravüüre, elegantseid isandaid, graatsilisi daame ja nende moekaid kehakatteid, vaid räägib inimesest omas ajas; ajavaimust ja kommetest, skandaalidest ja kuulujuttudest. Lõbus lugemine neile, kes viitsivad teksti süüvida. Ilmus hiljuti ka inglise keeles.

Soovitus: kõigile, keda paelub eelkõige moe visuaalne külg, võib soovitada uhkete moepiltidega NJ Stevensoni raamatut «Moe ajalugu», mis ilmus meie lettidele möödunud aastal. Igale ärksa meelega moehuvilisele, kes vaatab mõnuga kostüümidraamasid, naudib ajastutruid teleseriaale ning teab, mis on retro ja vintage, on see tõeline maiuspala. Ennekõike muidugi silmarõõm.

Ei peagi end kohe kohusetundlikult tekstist läbi närima, kõigepealt tuleb vaadata pilte. Raamatu lehitsemist võib vabalt alustada lõpust ehk tänapäevast, on turvalisem. Nimed ja näod on tuttavad: Madonna, printsess Diana, «Seks ja linn», Prada kott.

Vanemaealistele pakub äratundmisrõõmu nostalgiline noorusaja mood: alt laiad püksid ja minikleit ... Ja nii 19. sajandi algusesse, Jane Austeni romantiliste kangelannade garderoobini välja. Piltide vahel püüavad pilku rohkem või vähem kuulsate tegelaste moemõlgutused, skaala ulatub Lady Gagast Napoleon Bonaparte’ini välja – mõlemad põlastavad moodi.
PS. Peatüki pealkiri «Uus mood» on eksitav – Christian Diori nimega seotud New Look on üldtuntud moemõiste, mida ei tõlgita.

Tiina Talumees
moekunstnik
Lemmik: Christian Lacroix’ ja Patrick Mauriés’ «Christian Lacroix on fashion» on visuaalselt atraktiivne ja inspireeriv raamat, mida kipun ikka ja jälle imetlusega lehitsema. Tegemist on huvitava lähenemisega moe ajaloole alates 18. sajandist – raamat on jagatud teemadeks, kus vahelduvad ajalugu, tänapäev, Lacroix’ enda illustratsioonid ja looming.

Soovitus: Daniéle Botti «Chanel: collections and creations» pakub samuti visuaalselt esteetilist naudingut stiilist ja tänapäeva moe alustaladest ühe tuntuma moemärgi traditsioonide ja ajaloo kaudu. See, kuidas ajatu disain on säilitanud Chaneli originaalsuse ja läbivad motiivid tänapäevani, peaks pakkuma inspiratsiooni ja huvi küll igale moesõbrale.

Kristi Pärn-Valdoja
ajakirja Mood peatoimetaja
Lemmik: imelisi moeraamatuid on muidugi sadu, aga üks, mida mulle ikka ja jälle sirvida meeldib, polegi ehk niivõrd klassikaline moeraamat, pigem intiimne ja jahmatavalt aus fotoreportaaž. Raamat «Mademoiselle. Coco Chanel Summer 1962», millele on eessõna kirjutanud Karl Lagerfeld, jälgib Coco Chaneli ühel suvel, üheksa aastat enne tema surma.

See oli ka suvi, mis jäi Chanelile viimaseks moemaailma valitsejannana, sest peagi vaimustusid fashionista’d teksadest ja miniseelikutest – mida ta vihkas – ning tema loodu tundus kopitanud ja igav. Sõna vintage polnud veel leiutatud ja minevik ei huvitanud tollal kedagi ...

1962. aastal oli Ameerika fotograaf Douglas Kirkland noor ja nägus mees, kes pildistas Chaneli nii tänaval kui ka oma korteris, nii kleidiproove tegemas kui ka trepil istudes modellidega vestlemas. Ja kuigi Chanelist on kirjutatud mitmeid, nende seas ka väga häid elulooraamatuid, näitab see väike album oma kohati isegi argiste piltidega selle moemaailma ühe suurema legendi haprust ja tugevust eriti ilmekalt.

Soovitus: et mulle on alati meeldinud rohkem teada saada mind huvitavate inimeste mõttemaailmast ja inspiratsiooniallikatest, ootab lugemisjärge Ameerika Vogue’i moetoimetaja Grace Coddingtoni mälestusteraamat «Grace: A Memoir». Coddingtoni vaimukas ja kohati isegi terav keel – lisaks lapsepõlvele, modelliaastatele jm räägib Grace ka populaarse dokfilmi «Septembrinumber» telgitagustest – ning fotod ja autori enda nutikad joonistused teevad sellest minu jaoks küll tänavuse must-have-raamatu.

Ja et 2013. saab olema «Suure Gatsby» aasta – mais esilinastub Baz Luhrmanni samanimeline film –, võiks uuesti üle vaadata ka raamatu «Fashion Sourcebook – 1920s», mis keskendub just 1920ndatele ja art deco perioodile.

Anu Samarüütel
moekunstnik
Lemmik: kunagise Harper’s Bazaari moe- ja Vogue’i peatoimetaja Diana Vreelandi «DV», mille on eesti keelde tõlkinud Anu Merila. See meeldib mulle, sest on hoogne, elegantne, ootamatu, lõbus ning paneb moe ja sellega seotud inimesed kenasti konteksti ega räägi vaid moest, vaid ka kõigest, mis on selle ümber.

Ma ei väsi seda üha uuesti lugemast. Inspiratsiooniline ja hariv teos.
Soovitus: tore raamat on Simon Doonani «Confessions of a window dresser», mida kahjuks eesti keelde tõlgitud pole. Simon Doonan oli aastaid New Yorgi kuulsa Barneysi kaubamaja aknakujundaja ja kunstiline juht.

Raamat avab ukse loova inimese maailma, kes väljendab end ühtviisi värvikalt nii visuaalselt kui ka verbaalselt. Isegi kui moepoodide aknakujundus teid eriti ei huvita, on see suurepärane kaaslane – inspireeriv, naljakas, rohke pildimaterjaliga. Soovitan soojalt disaini, moe ja stiiliga tegelejatele.

Anni Jürgenson
moeblogija
Lemmik: Dana Thomase «Deluxe: how luxury lost its luster» – raamat avab moe- ja luksustööstuse olemuse ning paljastab selle varjuküljed. Eriti pööratakse tähelepanu sellele, kuidas luksus on aja jooksul oma senise tähenduse ja võlu kaotanud.

Erinevalt tavalistest moeraamatutest pakub see silmailu asemel hoopis palju mõtlemisainet. Suure tõenäosusega kõnnib lugeja pärast selle lugemist lennujaama tax-free-poe või luksukaubamaja lettide vahel hoopis teise pilguga ringi ja nii mõnigi kallis ese kaotab oma väärtuse täielikult.

Soovitus: Grace Coddingtoni «Grace: A Memoir» – peamiselt dokfilmist «Septembrinumber» tuntud moelegend Grace Coddington on kirja pannud mälestused ja tähelepanekud oma värvikast elust nii modelli kui ka Ameerika Vogue’i moetoimetajana. Eriti köitvad on raamatu juures aga Grace’i lustakad illustratsioonid.