Rõõmustage või kurvastage, kuid erilist trendisoovituste paketti te alanud aastaks siit leheküljelt ei leia. Küll aga mõned vihjed, mis on moeilmas õhus või millest võiks garderoobi kokkuseadmisel abi olla.
Väike suunaseadja uueks moeaastaks
6. jaanuar 2013, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suures moeilmas ei kõnelda sugugi kõige rohkem kiirelt mööduvatest hetkemoe suundadest, vaid hoopis sellest, et ka mood peab muutuma jätkusuutlikumaks ja olema keskkonnasäästlik.
Üha rohkem teisele ringile
Jätkusuutlik tähendab vähem kahjulike kemikaalide kasutamist – näiteks Greenpeace uuris hiljuti suurte rõivatootjate riideid ja leidis, et paljud neist pole sest patust priid. Samuti peaks vähenema kolmanda maailma odava, viletsates tingimustes töötava tööjõu kasutamine – hiljutine vabrikutulekahju Bangladeshis tõstis teema jälle suurelt päevakorda.
Ja muidugi tähendab see üha rohkem taaskasutust, tõdeb moeajakirjanik Urmas Väljaots. Ses osas ei saa mööda minna kiirmoeketi H&M üleilmsest algatusest, millega kogutakse rahvalt nii enda kui ka ükskõik millise teise brändi vanu riideid ja saadetakse need uuele ringile, olgu see ümbertöötamine või midagi muud.
Nii et kaaluge teiegi, enne kui päris uue rõiva järele tormate. Mine tea, võib-olla leiate just mõnest väikesest teise ringi või vintage-poest midagi palju nutikamat ja jäävamat.
Kvaliteet ja stiil esikohal
Esiletrügivate hetketrendide kõrval tugevneb järjest enam ka suund, mis panustab stiilsusele ja kvaliteedile – seegi kõneleb säästlikkusest. Nii et parem üks kallim-ajatum ehedast kangast ja hästi õmmeldud ese kui mitu odavat rõivatükki, mis pärast esimest pesu oma tõelist palet näitavad.
«Mood muutuks tulevikus aina paremaks, kui massimoe tegijad teadvustaks veelgi rohkem ületarbimise ohte ja moemeedia ei ahvatleks inimesi raha raiskama, vaid innustaks rõivastesse investeerima,» leiab ka moekunstnik Anu Lensment. Rämpsu investeerida pole ju mõtet!
Uued pintslitõmbajad
Kolmel Pariisi trendiseadja mainega moemajal vahetus lõppenud aastal loovjuht – Dior palkas Raf Simonsi, Yves Saint Laurent Hedi Slimane ja Balenciaga Alexander Wangi. Kui arvestada nende moesuunaja mainet, siis Simonsi moode vaadates võib ennustada, et 1950ndate naiselik sipelgapiha-siluett ja pliiatsseelik teevad endiselt ilma, Slimane aga näitab, et 1970ndate hõljuvate kangaste ja maksiseeliku menu jätkub täiskäigul.
Annus patriotismi
Ehkki mood on globaalne nähtus, võiks poodi minnes meeltes ja rahakotis olla ka natuke moeprotektsionismi (protektsionism tähendab, et riik seab kodumaise ettevõtluse kaitseks tolle, tõkestab sissevedu jms), eelistades kohalike moefirmade-disainerite loomingut. Olgu see siis kümneseks saanud Monton või efektne ehtekunst või hoopis väikese moemaja autorikleit – võite olla kindel, et need on üsnagi haruldased.
Pop-up-poed
Poekesed või letid, mis seavad end kuhugi vaid üheks õhtuks või ka veidike pikemaks ajaks ajuti üles, on järjest popimad ja väiksematele tegijatele nutikamad-odavamad. Tavaliselt kaasneb ettevõtmisega ka mõnus seltsielu ja kohtumine moekunstnikuga, kellelt poekülastaja võib nõu küsida jms.
Värskeim kodumaine pop-up-moeäri on Tallinna loomeinkubaatori Zero Baltika kvartalis, mis jääb avatuks lausa suveni. Oma loominguga astuvad üles Lilli Jahilo, Karolin Kuusik, Marit Ilison, Maarja Tali, Triinu Pungits jt. Ehteid ja aksessuaare pakuvad Kätlin Kaljuvee, Anneli Valtin, New Vintage by Kriss, Jukocute jt.
Eesti jalavarjud
Pärast Kommunaari ja Põhjalat Eestis jalanõusid suurtes partiides ei tehta. See-eest on moeareenile pärast Jaanus Orgusaare kingakunsti ja Maarja Mõtuse Tartu botaseid ilmunud terve plejaad originaalse käekirjaga väiketegijaid – Kadi Paasik, Sille Sikmann, Kaspar Paas ja nüüd ka Stuudio Nahk, mille disaineri Karin Kallase käsitöösaapad võluvad askeetlikkuse, mugavuse ja kliimataluvusega.