Psühholoogid uurivad näoilmeid fotode abil, mida pildistatakse tihti koos näitlejatega. Kõik tundmused on seal kergesti eristatavad.
Kehakeel näitab tundeid näoilmetest paremini
30. november 2012, 17:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Argielus on kõik palju hillitsetum, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Äärmuslikes olukordades kogetava tugeva valu, rõõmu ja viha tekitatud näoilmed näevad välja üllatavalt sarnased. Kuidas me neid eristame?
Kõige paremini näitab emotsioone inimese kehakeel, näitas Jeruusalemma Heebrea ülikooli uurimus.
Neuropsühholoog Hillel Aviezer tegi katseid 45 üliõpilasega. Ta jagas tudengid kolmeks võrdseks rühmaks ja näitas kõigile elukutseliste tennisemängijate fotosid. Pildid olid tehtud kohe pärast oluliste mängude võitmist.
Esimese rühma liikmed nägid piltidel ainult tennisistide pead, teine grupp nägi ainult kehasid ja kolmandad nägid fotosid täispikkuses tennisemängijatest.
Katsealused hindasid, kas mängijate näoilmed väljendasid negatiivseid või positiivseid tundeid. Emotsioonide äratundmisega tekkisid raskused vaid esimese rühma katseisikutel, kes nägid ainult sportlaste nägu.
Seejärel vahetas uurija fototöötlustarkvara abil vahe fotodel võitjate ning kaotajate pead ning lasi vabatahtlikel uuesti sportlaste emotsioone hinnata.
Katsealused liigitasid sportlasi võitjateks ning kaotajateks kehakeele alusel. Näiteks vaatasid nad enne otsustamist, kas tennisemängija käed olid rusikasse surutud või mitte.
Seejärel küsitles Aviezer uusi vabatahtlikke ning uuris, kas nad hindavad kaaslaste emotsioone kehakeele või näoilme abil.
80 protsenti vastanutest kinnitas, et nende hinnangud põhinevad näoilmetel. See näitab, et inimesed kasutavad pidevalt kehakeelt, kuid ei tunnusta seda. Kas see kehtib ka väljaspool sporti?
Kontrollkatses kasutas uurija igapäevaelu olukordades tehtud fotosid inimestest, kes said näiteks auhindu, lasid oma kõrvu augustada või olid matustel. Jällegi olid vabatahtlikud inimeste tunnete hindamisega hädas siis, kui nad nägid pildil ainult inimese nägu.
Katsealused kippusid positiivses olukordades tehtud fotodel olevaid inimesi hindama pigem kurvaks või vihaseks.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.