Inimeste arusaamad sellest, kuidas lapsi täiskasvanueaks ette valmistada erinevad mõnikord nagu öö ja päev.
Uuring tõi esile neli lapsevanema tüüpi – milline oled sina?
19. november 2012, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid tagasi nimetas psühholoog Diana Baumrind kolm peamist lapsevanema tüüpi: vanem, kes vaid keelab ja käsib; see, kes kuulab ka lapse soove ning selline vanem, kes on valmis iga hinna eest kõiki lapse soove täitma, kirjutab Consumer Affairs.
Virginia ülikooli teadlased soovisid teada, kui palju on tänapäeval lapsevanema roll muutunud ja milliseid lapsevanema tüüpe võib nüüd välja tuua. Selleks tehti uuring 3000 kooliealise lapse vanemaga.
Usklik lapsevanem
Niinimetatud usklikke lapsevanemaid on uuringu järgi Ameerika Ühendriikides 20 protsenti. Usklikud lapsevanemad usuvad, et maailm on üks kuri paik, mis läheb üha rohkem hukka ning usu abil on võimalik lapse allakäiku vältida. Uuringu järgi põhineb selle vanema usk kas kristlusel, judaismil või islamil ning ta on vastu teatud ühiskonnanormidele, mida ta peab patuseks.
Küllap oled sinagi kohanud uskliku lapsevanema lapsi, kes ei ole tohtinud kas sünnipäeva pidada või keda ei ole lubatud teistega võrreldes nii palju õue mängima. Usklik lapsevanem üritab oma last kaitsta nende väliste tegurite eest, mida ta peab lapsele liialt ahvatlevaks.
Kuigi usklikule lapsevanemale on kool ja õppeedukus olulised, osutab ta suurimat rõhku siiski lapse vaimsele arengule ja pere usust lähtuvale distsipliinile. Jumalale mulje avaldamine on talle palju olulisem kui sõpradele või õpetajale mulje avaldamine.
Edumeelne osaleja
21 protsenti lapsevanematest kuulub kategooriasse, mille teadlased nimetasid edumeelseteks osalejateks. Neid vanemaid hakkavad lapse sõbrad suure tõenäosusega lahedaks pidama.
Osaleja ei kasuta lastele juhtnööride seadmiseks usku või vaimsust, vaid oma minevikukogemusi ning on suurema tõenäosusega tuleviku suhtes optimistlik.
Edumeelne osaleja laseb suure tõenäosusega lapsel väga varakult iseseisvuda, palju suhelda, leida ise oma usk ja tegelda seksuaaleluga. Näiteks, kui isa räägib oma 15-aastase pojaga kondoomi kasutamisest selle asemel, et veenda teda suguelust hoiduma, siis on tegu edumeelse osalejaga.
See vanem tavaliselt hoidub religioonist ja tema moraalseks kompassiks on kuldne kesktee. Selle asemel, et üritada lapse arvamusi kujundada, usub ta, et laps suudab omal vastutusel ise valida. Ta arvestab lapse arvamust ja räägib temaga palju.
Eraldunud lapsevanem
Sama palju, 21 protsenti, on aga ka lapsevanemaid, kes lasevad lapsel oma elu ise kujundada ja eelistavad jääda lapse elus kõrvalseisjaks. See lapsevanem on tavaliselt tuleviku suhtes pessimistlik ja ta usub, et välistel teguritel on lapse arengule suurem mõju.
Uuring tegi kindlaks, et eraldunud lapsevanem on enamasti tööline, kes sööb harva perega ühise laua taga. Ta ei kontrolli lapse kodutöid ega huvitu enamasti lapse hinnetest. Ta ei tunne lapsega erilist lähedust ning veedab päevas lapsega koos vähem kui kaks tundi.
Unistaja
Unistavaid lapsevanemaid on 27 protsenti. Nad on keskmisest madalama sissetulekuga, kuid teevad endast kõik võimaliku, et lapsele paremaid elutingimusi võimaldada.
Uurijate sõnul on Ameerikas selle tüübi esindajad enamasti afroameeriklased või latiinod, kes püüavad vältida sotsiaalseid takistusi, millega nende lapsed majanduslike olude tõttu kokku peavad puutuma. Tavaliselt on nad oma lastega väga lähedased.
Seda tüüpi lapsevanem peab enamasti kauem tööl olema, et majanduslikku olukorda parandada, kuid sellest hoolimata osaleb ta oma lapse elus väga palju ning on lapse tuleviku suhtes positiivselt meelestatud.
Pea kõik lapsevanemad erinevates kategooriates usuvad, et laps jagab nendega samu väärtusi, hoolimata välistest teguritest. Uurijad leidsid, et tänapäeva lapsevanemad ei ole võrreldes varasemaga nii autoritaarsed, vaid üritavad pigem lapsega sõbrad olla.