Lugeja küsib: kas vaimset terrorit saab lõpetada vaid lahkuminekuga?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelike Saarna
Meelike Saarna Foto: Erakogu

Olen 29-aastane naine, kes kannatab oma mehe vaimse terrori all. Ta alandab ja mõnitab mind, öeldes näiteks halvas tujus olles, et olen paks ja kole. Kas ainus võimalus on lahku minna või saaks olukorda kuidagi parandada, sest ma siiski armastan teda?

Meelike Saarna
pereterapeut, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja

Mitte keegi ei tohiks vägivalda lähisuhetes võtta kui normaalsust või kui midagi, mis tuleb  välja kannatada. Esimene valik võiks olla püüda suhet muuta, nõnda et kumbki pool saaks ennast turvaliselt tunda. Kui suhtega kaasnevaid kannatusi ei ole võimalik vähendada, tuleks tõsiselt kaaluda lahkuminekut.

Suhe koosneb alati vähemalt kahest inimesest. Seetõttu pole kumbki kunagi üksi süüdi, sest partnerite käitumine on vastastikku tingitud. Ei maksa ka unustada, et konflikti tegelik sisu ja sügavam käivitaja on tihti hoopis üksindustunne, hirm, alaväärsus või midagi muud, millest inimene ise ei pruugi teadlik ollagi.  

Suhteid ja psüühikat lõhkuvat käitumisviisi on kindlasti võimalik muuta, eelkõige olukorra selge teadvustamisega. Tuleb võtta aega teineteise kuulamiseks, et suhtesse tuleks rohkem mõistmist ja ehk siis ka mõistlikke kokkuleppeid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles