Psühholoog ja mitme raamatu autor Nigel Barber arutleb psühholoogiaportaalis Psychology Today selle üle, kas majanduse seis ennustab abielu tulevikku.
Kas abielul on tulevikku?
6. november 2012, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arenenud riigid on orienteeritud tulevikule. Kuhu nemad liiguvad, sinna järgnevad ka vähem arenenud riigid. See vastab tõele linnastumise, tehnoloogia, religiooni, infrastruktuuri, tervishoiu, eluea ja perekonna suuruse puhul. Kuid see vastab tõele ka abielu puhul.
Mis on toimumas abieludega arenenud riikides?
Arenenud riikides on abielude arv oluliselt langenud. Vähem noori inimesi eelistavad enne kooselu abielluda. Prantsusmaal, Rootsis ja teistes arenenud sotsiaaldemokraatlikes riikides on 25-30-aastaste mitteabielus olevate naiste arv suurem kui abielus olevate samaealiste naiste arv.
Kui mõned generatsioonid tagasi oli Rootsis normiks see, et enne abielu ei seksita, siis tänapäeval enam selline kirjutamata reegel ei kehti. Seksuaalne suhe on väga rahuldust pakkuv ka ilma ametliku paberita. Keegi ei pea kannatama õnnetus abielus.
Seega tundub, et Euroopa vanemad ei leia abiellumiseks erilisi põhjuseid. Kuidas suhtuvad abiellumisse aga nende lapsed?
Abielu pooldajad on arvamusel, et isegi kui inimene ise ei soovi abielluda, peaks ta seda siiski soovitama oma lastele, sest see teeb neile head. Ometi on abielu plussid tihti ületähtsustatud.
Üheks probleemiks on see, et näiteks USA vaesemates piirkondades on abielu põhimõtteliselt välja surnud tänu tööturu halvale seisule ning sellest tulenevale meeste madalale sissetulekule. Seega on abiellumine peamiselt keskklassi seas nähtav trend. Üksikvanema ja kahe lapsevanema poolt kasvatatud laste olukorda võib võrrelda nende lastega, kes kasvavad üles vaesuses ja kes kasvavad üles rikkuses. On kindlaks tehtud, et üksikvanema kasvatatud lastel esineb rohkem sotsiaalseid ja hariduslikke probleeme.
Kuid sellised probleemid pole niivõrd teravad teistes riikides. Rootsi lastel läheb koolis hästi ja Rootsis esineb suhteliselt vähe probleeme uimastisõltuvuse, kuritegevuse või teismeliste rasedusega. Ja seda hoolimata faktist, et Rootsi vanemad eelistavad ametlikule abielule kooselu. Peamine põhjus, miks sellistes peredes kasvavatel lastel esineb vähem probleeme, on see, et nad on kasvanud turvatundega ja heas naabruskonnas ning käivad heades koolides. Nende vanemate perekondlik seis ei puutu absoluutselt asjasse.
Seega võib öelda, et olukord Euroopas ja Ameerikas on väga erinev. Abielu on kadumas, sest selle jaoks puudub otsene vajadus ja selle puudumine ei mõjuta otseselt lapsi, kui vaid sel viisil, et lapsed ei pruugi ka täiskasvanuna soovida abielluda.