Matemaatika teeb haiget

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Chicago Ülikooli teadlane Sian Beilock tegi katseid 14 täiskasvanud vabatahtlikuga, kes kannatasid matemaatikakartuse all.

Sellised inimesed pelgavad numbreid ja arvutusülesandeid. Muid ärevushäireid katsealustel ei esinenud, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Vabatahtlikud lahendasid matemaatikaülesandeid ja samal ajal jälgiti ajukuvamise abil nende ajuaktiivsust. Lisaks tegid inimesed ka sõnalisi harjutusi. Katses osalejatele näidati tähti ja nad pidid otsustama, kas neist moodustub tagurpidi lugedes sõna.

Ajukuvamine näitas, et enne matemaatikaülesannete lahendamist tekkis katsealuste ajus samasugune aktiivsusmuster, nagu võib näha tugevat valu tundvatel inimestel.

Mida ärevam inimene oli, seda rohkem oli aktiveerunud suuraju saare tagaosa. See ajupiirkond registreerib kõike, mis võib ohustada inimese keha ning on seotud ka valu kogemisega.

Ootamatul kombel tekitas ajus valusarnase reaktsiooni mitte matemaatikaülesannete lahendamine, vaid ootusärevus enne ülesannete laiali jagamist. Matemaatikapelglike inimeste õudus algab seega tükk aega enne kontrolltööd või eksamit.

Varem on näidatud, et tõsise matemaatikaärevuse all kannatajad väldivad kõike, mis on seotud numbrite ja matemaatikaga. See mõjutab ka nende elukutsevalikut.

Beilocki eelnevad uurimused on näidanud, et matemaatikaärevus võib alguse saada juba esimeses klassis.

Uurija kinnitusel tuleb sellesse suhtuda samamoodi nagu kõikidesse teistesse ärevushäiretesse ja foobiatesse. Matemaatikat kartvaid õpilasi võib aidata see, kui nad saavad enne kontrolltööd oma hirmudest kirjutada või rääkida.

Uurimus ilmus ajakirjas PLoS One.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles