Aasta suurim moesündmus, Tallinna moenädal pani rõõmustama, kuivõrd palju on meil väikese rahvaarvu kohta omanäolise käekirjaga moetegijaid.
Palju Eesti moodi
4. november 2012, 13:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tooni andsid jalustrabavad värvimängud ja turvalisest mustast välja võlutud detailirikkad kooslused.
Muljetavad
Urmas Väljaots
moeajakirjanik,Kuldnõela žürii liige
Üldpildilt tundusid kollektsioonid suhteliselt pragmaatilised ja turvalised, mis on klientuuri seatavaid piiranguid arvestades täiesti mõistetav. Kuid moedemmilt ootaks rohkem elevusemomenti ehk riideid nähes seda tunnet, et naine või mees võiks ihata neid sedavõrd, et on nõus kuu aega nuudleid sööma.
See ei tähenda midagi ekstravagantset, vaid perfektselt ilusat ja ajastuvaimu naelapead tabavat, olgu lahenduseks uudsem lõige, värske värvi- ja materjalikombinatsioon vm. Seda ka leidus, näiteks Britt Samosoni nahkaplikatsioonide, Liisi Eesmaa ekspressiivse mustriga minikleitide, Aldo Järvsoo poeetiliste siluettide, Vilve Undi skandinaavialikult rõõmsa mustriga särkkleitide, Piret Ilvese mantlite jm näol.
Ehk on asi ka selles, et loomingut esitletakse stilistiliseltki pigem turvalistes kombinatsioonides.
Anne Metsis
Eesti Naise moetoimetaja
Minu noppeid moenädala lavalt: kõige pikemad kraenurgad Triinu Pungitsalt, asümmeetriline kimonojakk Diana Denissovalt, maksi-särkpluuskleit Vilve Undilt, minimalistlik topp ja pliiatsseelik Piret Ilveselt, kandmispärane ja tegumoekas kollektsioon Thea Pilvet-Martsonilt (Althea), julges vormis kunstipära Marija Posalt, kõnekas mantel Kirill Safonovilt, pöörased mustrid Liisi Eesmaalt, modernne väike must Aldo Järvsoolt, diskreetsed anatoomilised paljastused Britt Samosonilt.