USA Emory ülikooli psühholoogid tõestasid, et hirm moonutab meie aju.
Hirm lööb ruumitaju sassi
25. oktoober 2012, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stella Lourenco tegi katseid vabatahtlikega: inimesed jälgisid arvutiekraanil liikuvaid pilte, mis muutusid sekund enne kadumist korraks väga suureks, et jäljendada tegelikku lähenemist, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Katsealused hindasid, kui lähedal pildid neile olid. Nad andsid nupulevajutusega märku, kui olid kindlad, et objekt oli nii lähedal, et oleks nendega päriselus kokku põrganud.
Selgus, et elusolendite piltide puhul hindasid inimesed erinevalt ohutuid ja ohtlikke loomi. Ämbliku- ja maopiltide lähenemist pidasid katsealused kiiremaks kui küüliku- ja liblikapiltide liikumist.
Uuringu läbiviija järeldas, et inimese taju ega emotsioone ei saa lahutada, sest hirm muudab oluliselt meie arusaamist ümbritsevast.
Võimalik on hinnata isegi seda, kui valesti inimene liikumist hindab. Need katseisikud, kes enda kinnitusel kartsid väga ämblikke, ülehindasid kõige rohkem ämblikupiltide liikumiskiirust. Psühholoogi selgitusel on nähtusel bioloogiline selgitus – ohtlike loomadega kohtumisel tasub põgeneda nii vara kui võimalik.
Praegu pole selge, kas hirm tekitab illusiooni ohtliku eluka kiirest liikumisest või muutub kartliku inimese jaoks suuremaks tema isiklik ruum – umbes käsivarre ulatusse jääv ümbritsev piirkond, mida peetakse enda omaks ning kuhu ei soovita võhivõõraid.