Lugeja kirjutab: olen töötuna õnnelikum kui endisel töökohal

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Naine24 lugeja Viivika kirjutab sellest, kuidas ta ei suutnud enam end ammendanud töökohal edasi töötada ja sealt lahkus, et end paremini tundma õppida.

Selle suve alguses võtsin end töötuks. Ulatasin ülemusele lahkumisavalduse, sest tundsin, et ei suuda sel ametikohal enam edasi töötada. Küsimusele, et kas mul on uus töökoht olemas, olin sunnitud vastama eitavalt. Endine töökoht oli end minu jaoks nii ammendanud ja lausa vastikuks muutunud, et olin valmis riskima oma turvalise elu kaotamisega.

Loomulikult sundis uus majanduslik seis mind oma elus tegema korrektuure. Järgmisel kuul kolisin välja oma üürikorterist ja jäin ilma kindla sissetulekuta. Kui ma tööl käisin, siis mõtlesin ikka, et kuidas inimesed saavad lahkuda töölt ilma uue olemasoluta. Nüüd, mitu kuud hiljem näen, et alati on võimalik kuidagi hakkama saada. Tänu paljude heade inimeste abile, kes minust hoolivad, saan endiselt hakkama ja pole kaotanud oma väärikust. 

Karjäärinõustaja sõnul on karjäärivahetus tänapäeval tavaline asi, inimesed teevad selle läbi keskmiselt 2-3 korda elu jooksul. Ausalt öeldes tahaksin ülemuselt tagantjärgi küsida, et miks ta mind varem lahti ei lasknud. See oli ilmselgelt näha nii minu töötulemustest kui üldisest olekust, et mul puudub motivatsioon. Tegin oma tööd autopiloodil, ilma erilise rõõmu ja tulemusteta.

Suvel võtsin aja maha, puhkasin ja mõtlesin, et mida elult tahan. Kolmekuine puhkus mõjus mulle hästi. Nüüd näen taas elus värve ja seda, et kõik uksed on mulle avatud. Mul on avastamata enda juures palju andeid ja oskusi, mida saaksin tööturul ära kasutada. Nüüdseks käin Töötukassa toel kursustel ja õpin uut ametit. Elu on võtnud minu jaoks täiesti uue pöörde. Ma mõistan, et olen hulga rohkemaks võimeline, kui arvata julgesin.

Ma ei taha kõlada nagu järjekordne eneseabiraamat sellest, kuidas elus õnne leida. Kuid seda ma võin oma kogemusest öelda, et paigalseis on hullem, kui elu ilma rahata. Ma olen praegu, töötuna palju õnnelikum ja positiivsem inimene, kui olin seda endisel töökohal. Ma elan jälle. Ja miski pole parem teadmisest, et kasutan endale antud aega hästi ning seda väärtustades. Mitte oodates, et järjekordse päeva hommikust saaks õhtu. Mind ootavad uus töökoht ja väljakutsed – maailm, siit ma tulen!

Viivika sai selle loo eest Avonilt auhinnaks roosade kristallidega huulepulga Ultra Colour Rich ja Infinite Moment lõhnaõli. Kirjuta Sinagi! Loe lähemalt SIIT!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles